Marko Ringenbergi seiklused Viru rallil

0
919

Peale Tallinna rallit sai kõvasti vaeva nähtud ja “Elron” sai U.S.A doonorilt, Leedu vahendajate ja Cueksi doktorite kaasabil uue südame. Samuti oli mootori leidmisel ja toomisel suureks abiks Taaniel Tigas. TÄNAME kõiki osapooli!!! Elronile sai uus elu antud võistlusnädala kolmapäeval, seega testima kuhugi enam ei jõudnud ning läksime rallile usus, et kõik peaks toimima.

Marko Ringenberg – Allar Heina, Foto: Gevin Peet

Neljapäeva hommikul lendasime juba Rakverre, et rajad kirja panna. Radu tuli seekord kirjutada graafiku alusel ehk katsete kirjutamiseks oli antud mingi aeg, millal neid kirjutada võib. Selline graafikus kirjutamine surub sisuliselt kõik sõitjad samal ajal ühele katsele. See teeb kirjutamise eriti keeruliseks, tolmust ja erinevatest kirjutamiskiirusest tulenevalt. Osad lõunanaabrid muidugi olid sellega juba harjunud, sest oskasid kenasti keset teed sõita ja ei lasknud tagant kiiremini tulijatel ennast häirida. Jõudes kitsale osale, kus möödumine muutus juba võimatuks, saadeti talle vist kaugelt maalt mingi pommuudis, sest siis ei suutnud ta enam 15 km/h ületada. Tundus huvitav, nagu kirjutaks legendi google mapsist .

Võistlus ise, kuhu registreerus 62 ja meie klass 10 ekipaazi. Tõotas tulla väga keeruline ja seda just väga tolmavatest ja lagunevatest radadest tingitult. Ettevalmistudes tõstsime auto kohe 2 cm kõrgemale, et rattad ikka rööpa põhja ulatuks.
Ajaloost: 2012 läbisin selle ralli Virko Juga kunde istmel kaarti lugedes ja 2014 tegin seal ka enda sõitjadebüüdi Opel Aconaga, kus kunde pingis istus seltsimees Jürimäe isiklikult. Saladuskatte all võin öelda, et see pink talle väga ei meeldinud.

SS1, 11,82 km: Katsele ei eelnenud kahjuks meetritki kruusa, kus oleks natuke proovida saanud kõrgema auto käitumist. Tuli minna peale natuke kompavalt. No eks siis kompame, alguses ca km põhjagaasiga. Esimene pidurdus toimus seal, kus seda tegema ei oleks pidanud, sest tolmukott oli korralik ees ja “Elron” võttis kohe Allari küljega suuna männikule, mille peale poiss ennast kokku pakkis nagu Shveitsinuga. Õnneks pääsesime ehmatusega, aga kohe sai selgeks, et kõrgem auto käitub nagu süldipüss, mille peeglid kurvis maad katsuvad.
Katse keskel oli ilge andmine – meie tipuks 210 Km/h. Kitsal osal suutis üks külalisvõistleja kalale minna ja seda nii suure isuga, et põrutas autoga otse jõkke, sellest tulenevalt vehkisid innukad pealtvaatajad järgnevatele autodele, et nood hoo maha võtaks. Ka meie kulgesime sealt vaikselt läbi. Tulemuseks enda klassi esimesed 2,2 sek Jürimäe ja 9,2 sek Vanaselja ees.

SS2, 2,33 km: Kunda linnas, teades neid mikihiirekaid, siis seal on alati palju rahvast ja eks seal ikka juhtub. Ja juhtus ka meil, kui ma eputama läksin ja lendasin enamus kurvid külg ees, nägu viisakalt naeratades. Kuniks jõudsin ringteele, kus too külg otsustas alt ära minna ja tegime kohe poolspinni otsa. Katselt siis kolmas aeg, kaotust Vanaseljale 3,3 sek ja Arule 0,6 sek.

Teine päev.
SS3, 11,61 km: Ärka ja torka läbi suure tolmu, paaril serval kõlkudes õnnestus siiski esimese ajaga, 5,1 sek Jürimäe ja 6,5 sek Vanaselja ees.

SS4, 17,83 km: Jälle tolmus, kuid sellise mõnusa flowga suhteliselt kiire katse. Katse poole pealt läks uus süda jube kuumaks, õli 131 ja vesi 104 – juba oli mõte, et tuleb vist katkestada, muidu saab teine jälle infarkti. Jälgisin katse lõpuni ekraani, et asi väga hulluks ei läheks, aga omast arus väga järgi ei andnud. Mida tõestas ka viimases kurvis parem 6 miinus alla, kuhu liiga optimistlikult põiki sisse lendasin. Kurvi keskel sain aru, et hoogu vist tiba palju, üritasin veel persega turvata, kuniks viimane üle teeserva kukkus, siis tõstsin jala. Film juba käis silme eest läbi, kuidas see “tivoli” nüüd lahti läheb. Jala tõstmine tõmbas aga nina kohe järgi ja küljekarp maani ei ulatund, siis tuli lootus jälle tagasi. Selle peale püherdas “Elron” natuke teeserva murus nagu kass palderjanil ja saime teele tagasi. Huh – polegi vist sedasi veel joppanud. Finish ja teine aeg, 10,4 sek Jürimäele. Oota nüüd, mis see siis oli 10,4 sek?! Krt nii palju ma ka järgi ei andnud?! Mis toimub? Ja ta võttis sellega kohe liidri koha meilt 0,7 sekundiga.

Marko Ringenberg – Allar Heina “Parem 6 miinus alla” Foto: Gevin Peet

Service, kus tegelesime natuke mootori jahutusega, kuid seda ainult kütuse rõhu tõstmisega. Mis ülesõidul juba näitas, et üldised temperatuurid langesid ca. 4-8 c.

SS5, 17,53 km: Ralli kõige hullem katse, mis on alati autosid teeserva jätnud just oma lõhkumisega, sest on kohati nii pehme ja teest tulevad sellised nunnud konkursivõidu väärilised kõrvitskivid välja. Seekord oli sinna purukruusa peale veetud, mis läks juba kirjutamise ajal rööpasse.
Ega Jürimäe rünnak eelmisel katsel seda kergemaks ei teinud ning pani juba mõtted peas liikuma. Ja kuna ma väga kaotada ei oska, siis see mõte oli ainult üks, mille alapealkiri võiks olla “ATTACKE”. Samas risk jälle jube suur – hmm, üritame targalt, aga kiiresti. Lendasime peale, esimene suurem pidurdus ca 187 km/h ja seda otse tolmukotti ja ikka nii kott, et keerasin sisuliselt täitsa umbes ja ootasin, kuhu see nüüd välja jõuab aga tolmu lõppedes oli auto täpselt joones nagu valatud. Keerulise osa võtsin natuke rahulikumalt, kuid auto tõstmine õigustas sellel osal ennast täielikult. Põhi käis külla vasta maad rohkem kui vaja oleks olnud, aga jäime terveks. Finišis võtsime kiivrid ja ootasime Jürimäe ära. Operatsioon “Attacke” toimis – hammustasime kohe 17,2 sek tagasi. Sorry sõber, aga see tunne oli hea. Vanaselja kolmas – 21,1 sek.

SS6, 17,83 km ehk SS4 kordus, kus Jürimäe eelnevalt meid hammustas. Teadsin, et läheb raudselt rünnakule, aga me ei jäta, surume ka peale. Seekord ilma suuremate viperusteta, kuniks ca. 4 km enne lõppu viskas tagumine rehv protektori maha. Nagu mis mõttes?! Iga meetriga tunned ja kuuled, kus rehv lopendab taga. Olin sunnitud natuke järgi andma, seda küll väga vastuoluliselt. Jõudsime lõppu, lasime radiomehel vaadata, kellelt saime vastuseks, et paistab terve olevat?! Sõitsime siis ilge mürina saatel umbes 200 m eemale ja käis pauk. Finiši ületasime riide peal. Protektor oli katsel suutnud Elroni külje mustaks värvida ja stange, no sellega oli korras. Õnneks ei olnud me ainukesed, nimelt läks Vanaseljal rehv juba esimestel kilomeetritel ja Jürimäe läks gaasi doseerimisega vähe liiale ja oli kohaliku faunaga tutvunud. Katselt siis parim aeg, Jürimäe ees 22,8 sek ja Aru ees 37,4 sek.

Marko Ringenberg – Allar Heina, Foto: Marleen Maask

Service – viskasime uued rehvid taha alla.

SS7, 12,7 km: See katse läbis jälle Kehalat, aga seekord tagumist hullu osa ei pidanud läbima. Võtsime selle asfaldi osal rahulikult, et rehvi natuke hoida järgmisele katsele, mis oli ka power. Ilma ühegi vahejuhtumita väga nauditav. Parim aeg, Vanaselja ees 6,5 sek ja Jürimäe ees 10,1 sek.

SS8, 13,11 Power: Vaadates eelmist katset juba aimasin, et Jürimäe läks plaaniga rehvi hoida, et sellel katsel maksimum võtta. No ok, ei hakka midagi kinkima ja seekord oli minu kord faunaga tutvust teha ning seda veel kahel korral. “Deem!” kuidas see silm nüüd nii ruutu läks ja mõlemad kurvid jälle 6-d ja üks neist miinusega, nagu esimenegi eksimus. Sellest sai juba Allaril ka siiber ja virutas “kui ma ütlen 6 siis ikka põhjusega”! Ühesõnaga, läksin lõhkuma ja punnitasin üle, mille tulemusel tuli katsevõit ja +1 punkt Jürimäele loovutada. Palju Õnne! Seekord mängisid meid üle! Kaotust kogunes 3,1 sek ja jäime Vanaselja ette 13,1 sekundiga.

Marko Ringenberg – Allar Heina “Kui ma ütlen 6 siis ikka põhjusega”, Foto: Gevin Peet

SS9, 2,35 km Kehala paarisrada: Eks arvake ära, kellega meid siis ühte sõitu pandi. Arvasid õigesti – eks ikka Jürimäega. Ja haamrid jälle taovad peas – mees – mehe vastu sõit! Siin tuleb panna! Ronisime stardijoonele. Kohe samas minutis saime ka startida, ootan kella, sekundid jooksevad – 55, 56, 57, 58, 59 ja Jürimäe paneb minema!!! Mida kuradit, varastas krt! Aga tuled seda ei kinnitanud. Panin järele umbes poole auto jagu hiljem. Pärast tuli välja, et stardi kiir oli 50 cm auto ninast ja vana ajastas ilmselt ülitäpselt. Tegime omad ringid ära ja finiš! Ma ei näinud, kumb võitis. Küsisin Allarilt üle, kes kinnitas meie võitu. Krt nüüd ma küll pressisin ja tuli ära – 3,4 sek Jürimäe ja 3,7 sek Mesikäpa ees. See oli hea tunne.

Lõpp tulemuseks siis EMV7 võit, EMV6 teine ja ABS 11 koht.

Täname kõiki asjaosalisi ja kohtume juba 13 – 15.07.2018 Rally Estonial, kus peaks kõik Eesti tippsõitjad kohal olema