Foto: vkmmotors.ee
Foto: vkmmotors.ee
  1. Millal ning kelle/mille ajendil tekkis huvi autospordi vastu? Mis oli  esimene võistlus ja kuidas see läks?

Kunagi noore poisina 1999 aastal  töödates Nissani keskuses Fakto Autos, sai esimest korda lähedalt nähtud sealseid sportautosid Nissan 200sx ja 300zx, mis päädis aja jooksul kõigi nende ostuga. Esimene võistlus oli mälu järgi 2001 aastal lõppkiiruse võistlus Tapal, kus sai saavutatud 2 koht ja sealt see suurem pisik tuligi. Järgmisena mäletan end juba Lasnamäe kanalis kiirendamas ja autot aina võimsamaks tegemas ja nii see meeskond meil kokku saigi.

Hetkel siis 15 aastat hiljem sõidan juba aastaid Soomes ja Rootsis ning oleme peaaegu kõik meistritiitlid ja medalikohad saavutanud, kuid nüüd 2016 tekkis taaskord huvi ja soov tõusta Soomes kõige kõrgemale poodiumiastmele ja plaanid ongi kogu hooaeg ülelombi kaasa teha. Kõige põnevam ja kogemuste rohkem aasta oli 2011, kui tegime vana võistlusautoga kaasa esimese täis hooaja Soomes ja saavutasime kokkuvõttes 2 koha. Seejuures esimesest kohast jäi väga vähe puudu, mis innustas ehitama uue võistlusauto ja tegema tollajal kõige kiiremas klassis OL uue katse võita meistritiitel, mis ka õnnestus.

2. Mis põhjusel valisid võistlusautoks just Nissani? Kas vahel mõtted mõne Ameerika rauaga võistlemise suunal pole liikunud?

Olen isegi mõelnud, et miks ma selle pisikese v6 mootoriga veel jändan ja ei lähe lihtsama vastupanu teed paigaldades v8 mootor, kuid see ongi väljakutse ja meie nn. maine, mis viib meid edasi sama tehnikaga ja aitab meil võita palju suuremaid mootoreid.

Tulevikus Promod klassis oleme nagunii sunnitud valima USA tehnika, kuid hetkel veel mitte, sest SPS klassis oleme täna veel küsijad.

Foto: Urmo Sibul
Foto: Urmo Sibul

3. Teie võistlusautol on hetkel  üle 2000 hj? Kas enda jaoks olete seadnud ka mingi piirvõimsuse, millest üle enam ei lähe?

Meie tänane võistlusauto on ehitatud samuti Nissan 300zx cabrio paasil, mille kaal koos juhiga on 1100kg ja võimsust on 2500hp/2000nm.  0-100km/h saabub alla 1 sekuni ja 200km/h 2,7 sekundiga, kuid kõige olulisem on ikka 400m läbimise aeg, mis on hetkel 6,63 sekundit kiirusega 338km/h Iseenesest pole suur võimsus eesmärk, kuid kiirus küll ja kuna füüsika vastu ei saa, siis antud kaalu juures peame kasutama julgelt üle 2300hp, et sõita 6,6 sekundi piirimaile, mis on ka hetkel meie klassi turvaindeks.

Meie meeskond on tänaseks koos töödanud pea 10 aastat ja saavutanud väga kõrge tasemelise koostöö, mis lubab mul keskenduda rohkem sõidule ja reaksiooni võtmisele, kuid auto seadistamise juures olen alati kohal.

4. Milline on olnud kõige ekstreemsem  võistlusmoment senise karjääri jooksul?  Kus ja Millal see toimus ja mismoodi see mõjutas?

Ekstreemsematest juhtumitest tuleb meelde  2013 aasta Soomes Motorpargis sõidetud võistlus, kus auto kaotas juhitavuse 200m juures, kus kiirus oli julgelt üle 250km/h. Murdosa sekundiga oli auto rajal risti ja mina lihtsalt kaasreisija suunaga kuule. Õnneks suutsin auto rajale otseks saada, kuigi minu osa oli õnne kõrval suht pisike. Igal aastal oleme oma võistlusklassist kaotanud vähemalt ühe konkurendi auto, mis seina sõidab või üle katuse rullub.

Foto: vkmmotors.ee
Foto: vkmmotors.ee

 

5. Tulles tagasi teie võistlusauto juurde. Hetkel on auto turvaindeks  6 sekundit. Mis saab siis kui selle aja lõhki sõidate? 

Meie klassi turvaindeks on 6,6 sekundit 400m peale, mida ületada ei tohi, kuid ajasõitudes võib seda teha, kui auto enda turvaindeks seda lubab (meil 6.0sek), kuid finaalides oled aja ületades lihtsalt kaotaja.

6. Kuulud ka kiirenduspordi alaliitu. Mis plaanid ja muutused ootavad Eesti kiirendussporti lähimas ja kaugemas tulevikus?

Kuulun tõesti eelmisest kevadest  Eesti kiirenduse Alakomiteesse ja olen selle esimees, mis annab mul võimaluse enda välismaal saadud kogemusi siin kohapeal kasutada. Peamine eesmark on ala taaskord populariseerida  ja tulevikuks siia ka korralik rada ehitada. Hetkel ei jää asi niivõrd raha taha, kui koha taha, mis oleks vähemalt 1100m pikk, võimaldaks teha müra ja oleks mõne suurema linna lähedal.

7. Mis ootused on kiirendusspordi alaliidul suvel toimuva Haapsalu võistlusega? Kui võimsaid autosid on sinna võistlema oodata?

2016 on kiirendusspordile loodetavasti hea aasta, sest toome ala jälle rahvale lähemale ja paljud head sõitjad on lubanud taaskord Eestis rajale tulla, mis omakorda meelitab publikut ja ka raha ala juurde. Näiteks esimene etapp 4 juuni toimub Tartu linnas, mis on üks samm rahvale lähemale.

Foto: vkmmotors.ee
Foto: vkmmotors.ee

8. Tegeled ka hobi korras ringrajal võistlemisega. Kas vahel tunnet pole, et vahetaks ala?

Jah, lisaks kiirendusele tegelen hobi korras ka vahel ringrajasõiduga, et kätt soojas hoida ja vaheldust saada, kuid süda kuulub siiski kiirendusele, mis paneb käed värisema ja pumpab adrenaliini korralikult täis. Pole ühtegi muud ala, kus hirm auto ees ja sellised kiirused on kogeda. Ja kuna mul on ringrajal sõitmine siiani väga hästi välja tulnud, siis plaanin ka edaspidi erinevatel üritustel kaasa lüüa ja meeldivalt aega veeta.

9. Millega tegeled veel peale kiirenduse?

Igapäevaselt juhin autokeskust VKM Motors, kus me hooldame, remondime ka tava autosid võistlusautode kõrval ja erinevate moto aladega tegelemine annabki mulle võimaluse klientidega paremini suhelda nende endi maailmas. Samuti olen igapäevaselt tegev autode seadistamisel ja erinevate lahenduste välja töötamisel. Meie käe all sünnivad täna Eesti kõige võimsamad tänava ja võidusõidu autod ja kõik see tänu motorspordis saadud kogemuse najalt.

Kuna mul on kolm poega, siis ega mul peale hobide ja töö muuks aega polegi, kui perega tegeleda ja kaastata neid võimalukult palju oma tegemistesse. Loodetavasti kasvavad poistest samuti tehnikahuvilised tegelased, kes minu pärandit edasi kannavad. Olgu see siis mis tahes ala, kuid peaasi, et motorsport 🙂

Urmo Sibul

LISA VASTUS