Täna tahaksin ma lahata ühte ajajärku Eesti ralli ajaloost, kui hakkasid wrc etapidel kaasa lööma Eesti rallimehed. Põhjalikumalt vaatleks aega, mil wrc sarjas hakkasid kaasa lööma nn.”lääne”autodel võistlevad Eestlased.

Autoralli MM-võistlustega tehti algust 1973. aastal ja tol hooajal kuulus sarja kalendrisse ka läänemaailma jaoks eksootilises sotsriigis toimunud Poola ralli. Nõukogude Liidu koondisesse kuulus tol aastal ka Eesti rallipaar Heino Sepp – Toomas Bernstein. Koos koondisega saadeti meie mehed sõbralikku naaberriiki mõõtu võtma maailma paremikuga, autoks Moskvitš 412.

Kuna nad sõitsid tookord Iževski autotehase võistkonnas, võib neid pidada ka esimesteks eestlastest kes tehasemeeskonnas sõitnud. Heino ja Toomas, kes saavutasid esimeste eestlastena Poola autoralli MM-etapil ka ajaloolise kiiruskatse võidu, katkestasid ralli kahjuks väljasõidu tõttu. Toonane Poola wrc etap osutus karmide teeolude tõttu väga keeruliseks kõigi jaoks ja ruudulippu nägi vaid 3 võistkonda.

Kulus päris mitu aastat enne kui võis taas leida eestlasi MM-etapi osalejate nimekirjast. Nõukogude Liit hakkas oma kuulsat Ladat turustama väljaspool sotsmaade piire ja nii oli vaja teha automargile veidi reklaami ka autospordi kaudu. Liidu koondist hakati lähetama nendele MM-etappidele, mis kattusid peamiste Lada turgudega ja Ladade roolis sai näha kihutamas mitmeid eestlasi.

1989. aasta Soome ralli läks ajalukku faktiga, et esmakordselt osalesid Eesti rallisõitjad MM-rallil läänes valmistatud autodel. Aare Klooren – Toomas Kreek startisid Soomes Volkswagen Golfi ja Andres Pästlane – Georg Valdek Peugeot 205-ga. Kahjuks lõppesid mõlema rallipaari ponnistused katkestamistega.

Järgnesid Eesti autospordi jaoks vaesemad aastad, sest iseseisvumisega kaasnenud majandusraskused ei võimaldanud eriti kodumaalt väljaspool võistlemas käia. Ainult vennad Priit ja Toomas Kasak osalesid kahel hooajal, 1990. ja 1991. aastatel Soome rallil.

Alles paariaastase vaheaja järel algas meie rallispordi uus tõus ja sellega hakati uuesti mainekate kihutamiste suunas vaatama. 1994. ja 1995. aastal kuulusid osa MM-etappe ainult kaheliitriste MM-sarja arvestusse ja mõnel neist, nagu 1994. aastal Rootsis ja 1995. aastal Soomes, osalesid ka meie rallisõitjad. 1994. aastal olid stardis esimest korda ka Riho Parts – Aare Kaaristo, aga nemad pidid võistluse pooleli jätma.

1996. aastal olid aga Riho Parts ja Aare Kaaristo (Mitsubishi EVO II) uuesti Rootsi lumistel teedel stardis ning kui finišisse jõuti, olid nad kirjutanud Eesti rallispordi annaalidesse uue verstaposti, sest esimest korda teenisid Eesti rallisportlased MM-sarja arvestuses punkti. Mis siis, et ainult N-rühma arvestuses, aga ikkagi MM-staatust omavas klassis. Üldarvestuses 21. koht ja N-rühma neliveolistel 6. koht oli Rootsis, kus tavaliselt teevad ilma ainult põhjamaalased, ikka päris kõva tulemus.

Juba 1995. aastal oli esimest korda MM-etapil stardis meie üks tolle aja tuntumaid sõitjaid Ivar Raidam koos kaardilugeja Margus Karjasega. Ja seda väga ambitsioonika nimega projekti Rally Team Estonia nime all. Portugali rallil osaleti koguni kahe meeskonnaga, sest teises N-rühma autos istusid Marek Toome – Aleksander Käo. Raidami jaoks lõppes võistlus Ford Escorti roolis katkestamisega, aga Toome jõudis Mitsubishi Lanceriga finišini 25. kohaga (N-rühmas 10. koht).

Kui Marek Toomele jäi see ainsaks MM-stardiks, siis Ivar Raidam ja Margus Karjane osalesid Rootsi ja Soome rallidel ka paaril järgneval aastal. Sealjuures lõi Raidam 1996. aastal Soome rallil finišeerides üle ka Riho Partsi tulemuse, teenides N-rühmas kaks punkti 5. koha eest (üldarvestuses 18. koht).

Kätte oli jõudnud 1990-ndate teine pool. Vähehaaval käisid end põhilisel Soomes proovile panemas sellised rallipaarid nagu näiteks Raido Rüütel – Robert Lepikson, vennad Toomas ja Marti Tõldsepp. 1997. aastal lisandusid MM-etappidel osalenud sõitjate nimekirja veel Margus Murakas – Toomas Sildmäe ja Aleksander Käo – Oleg Ljadov. Aga samuti Markko Märtin koos Toomas Kitsinguga.

Eks Markko Märtin kirjutaski Eesti rallispordi ajalukku uue peatüki, sest oli esimene Eesti sõitja, kes jõudnud üldarvestuses punktikohale, saavutanud esimesena võidu MM-etapil ja MM-sarja kokkuvõttes pronksmedali. Avanud ukse MM-sarja tipptasemele, hakkasid tema järel erinevate klasside sarjades medalite poole püüdlema juba järgmised sõitjad – Urmo Aava, Jaan Mölder jun, Martin Rauam, ning viimastel aastatel juba Egon Kaur, Ott Tänak, Sander Pärn ja Karl Kruuda.

Praegune edetabel näeks siis välja selline:
Ott Tänakul 112 starti, Märtinil 84. Selles edetabelis järgnevad neile Urmo Aava, kelle kontol on 51 starti; Karl Kruuda, kes on osalenud 35 MM-etapil; Sander Pärn, kes on stardis olnud 24 korda, ning Jaan Mölder jun 21 stardiga. Praeguseni hoiab kuuendat kohta enda käes Heiki Ohu, kel õnnestus Lada roolis startida koguni 16 MM-etapil.