Olivier Hugla – mees kellest räägitakse palju erinevaid legende ja lugusid. Prantslane on neli korda startinud ja ka lõpetanud Arctic ralli, aga lõpp-protokollis ilutses tema ja paarimehe nimi alati viimasel real.
Kokku sõitis ta Artic ( Tunturi, Hanki ) rallil kaheksa korda ja kuuel korral oli ta ralli aeglaseim piloot, korra oli tagantpoolt teine ja ühekorra ta katkestas.
Esimest korda tuli prantsuse arst Tunturile 1986 aastal. Enne seda oli ta juba võtnud osa Rootsi rallidest, Jyväskylä Suursõidust ja Hankirallist, kus oli jäänud ikka viimaseks. Nendel reisimistel oli ta kuulnud arktilisest seiklusest, kus sõidetakse rallit karmis pakases ja lumevallid on kõrgemad kui autod. See oli midagi mida ta tahtis ise kogeda.
Nii ta siis pakkis oma Mitshubishi, tõstis varurattad tagumisele istmele ja ladus pool pagasnikut veine täis. Nõnda siis hakkas oma kaardilugejaga Prantsusmaalt Rovaniemile sõitma.
Haaparanna ja Tornio piiripunktis aga tollimehed peatasid auto ja kõik veinid konfiskeeriti. Vastu sai Hulga aga trahvikviitungi mille summa polnud sugugi väike. Meeste esmane pettumus hajus aga Rovaniemil, kui prantslastest rallipaar pääses hotellituppa, mille oli neile broneerinud rallijuht Heikki Poranen. Hommikul ärgates sadas väljas lund ja loodus oli nagu Huglani unenägudes.
Meeste esimene Lapimaa ralli algas aga keeruliselt, kui prantsuse võistluspaar suutis kohe alguses paaril korral rajalt eksida. Kuidagi nad ikkagi suutsid ralli finishini jõuda ja ega Huglani elamusi ei häirinud ka see, et lõpuks olid nad 2 tundi aeglasemad kui viimane rallipaar.
1987.aastal asus Olivier Hugla teele valgel ralliautol, Mitsubishi Lancer 2000 Turbo, et minna Prantsusmaalt Rovaniemi Arctic (toona Tunturi) rallile, olles kogu 3500 kilomeetrit üksi roolis, sest kaardilugeja oli haigestunud. Ralli stardipäeval sai ta omale kaardilugejaks mitte just tavapärase sportlase.
Britist ajakirjanik Andro Linklater oli lennanud Rovaniemi, sooviga kirjutada miljonitele lugejatele artikkel arktilisest rallist, kuid selle asemel leidid ta ennast istumas Huglani Mitsubishis. Mehest, kes ei olnud varem kunagi istunud ralliautos, sai nüüd äkki prantslasest ralliseikleja kaardilugeja.
Seiklused algasid oodatult aga kohe ka viperustega: Nimelt teel Mäntyvaarasta linna keskusesse mõõdeti politsei poolt sõidukite kiirust ja Hugla põrutas 50 km/h alas kiirusega 90km/h. Politsei võttis selle peale tema load sealsamas hoiule. Hugla järgnes politsemajja tulivihasena. Pahasena seletas ta politseile, milliseid ohverdamisi on ta teinud selleks, et pääseda Arctic rallile ja et see ei saa nüüd siin lõppeda. Konstaabel sai küll asjast aru, aga ta ei murdunud – kihutaja on kihutaja. Isegi ralli korraldaja tuli kohale asja vahendama ja külaline sai korraks oma juhiload isegi tagasi, kuid kui suupruukimine jätkus võttis politsei load uuesti hoiule. Viimaks saavutati kokkulepe, et Hugla saab juhiload tagasi tingimusel, et ralli lõppedes tuleb ta ülekuulamiseks tagasi ning kaardilugejast ajakirjanik lubas trahvi kasvõi kohe ära maksta.
Huglal oleks olnud veel politseile paar sõna öelda, kuid Linklater vajutas oma käe juhi suule ja lükkas ta enda ees välja. Olivier on öenud, et uskumatu kui sõbralikud olid kohalikud ralli entusiastid ja korraldajad. Nad hoolitsesid, meie eest ja me saime alati abi kui oli tarvis ja seda ei olnud harva.
Huglal ei olnud hooldemehi, sellegipoolest leidus kusagil mehaanik, kes ulatas oma abistava käe või siis kohalik, kes võttis külmast puretud rallisõitja puksiiri.
Üks näide:
Näiteks kui korralikest rehvidest oli puudus, kinkis ettevõtja Heikki Helenius talle neli piikrehvi. Kuid Huglal ei jäänud märkamata, et teised sõitjad vahetasid väga tihti rehve. Heikki Poranen (ralli juht) rahustas aga sõpra: neil ei ole nii head rehvid, Sina saad Heleniukselt vaid kvaliteetset kaupa.
1990 aasta Hankirallil istus prantslase kõrvale kaardilugejaks Heikki Poranen. Ta mäletab ühist sõitu, Hulgal olid käed käinud nagu tünnipesijal: Sirgetel sõideti liialt aeglaselt ja kurvides liialt kiiresti. Isegi bensiin lõppes võistluste keskel, ütles Poranen, aga tahtmist (innukust) oli palju.
Ühel korral jäi seiklejatel isegi Tunturirallil üks kiiruskatse sõitmata. Selle asemel aga, et ta kõrvaldada võistlustelt otsustasid kohtunikud organiseerida talle aja ja unistusest sai jällegi reaalsus – Hulga jõudis finišhisse.
Oliver Hugla sõitis alati nii nagu võistleks võidu nimel. Kokku osales ta 48-l rallil, aastatel 1979-2013.
Aigar Vahelaan
