Jällegi on märkamatult kätte jõudnud pühapäev ning on aeg kirjutada järgmine peatükk “Kaardilugemise õpikusse”. Seekord võtame ette aga hoopis teistsuguse suuna ning vaatame, milliseid põnevaid mõtteid ja lugusid jagab meiega kohaliku WRC-klassi kaardilugeja Esko Allika!
Esko kaardilugeja karjäär sai alguse tänu vanameister Ants Kristallile, kes oli nõus Eskole ja Taavi Niinemetsale oma ralliveokat laenama. Kui alguses Esko unistas rohkem auto roolimisest, siis üheskoos Taaviga lepiti kokku, et Esko loeb kaarti ning Taavi sõidab. Aja jooksul ongi nii kujunenud, et just Esko istub kõrvalistmel ning ega tundub, et Taavi väga kõrvalistmele ei kipugi ehk on asi selles, et Taavi lihtsalt ei julge, arvab Esko.
“sai Taaviga kokkulepitud, et tema sõidab ja mina loen kaarti. nüüd on ajaga selgunud, et ega Taavi kõrval istmele väga ei kipu, olen paar korda pakkunud, et äkki loed ise selle segase jutu ette, aga ei, kardab vist. “
Taavit kirjeldab ta aga kui väga otsusekindlat inimest, kes sõitjana oskab samuti väga hea strateeg olla. Taavi kõrval sõites tuleb aga Esko sõnul alati valmis olla selleks, et kui peaks juhtuma paljude kaardilugejate suurim hirm – järje kaotamine – siis ei tasu järje leidmisega kaua venitada, sest ega sellise “pisiasja” pärast jalga gaasipedaalilt ei tõsteta. Esko enda suurim hirm on seotud auto tehnilise poolega, kui midagi peaks autol olema valesti või halvasti, siis tekivad pähe mitmesugused mõtted – sõitmine ja remont korraga ning just siis hakkab tavaliselt ka eksimusi juhtuma.
Esko arvates kõige kõvem laks pärineb 2013.aasta Saaremaa rallilt, kus sõideti kivisse. Ning nagu ka varasemalt mainitud mitmele asjale korraga mõtlemine mõjus lõppkokkuvõttes halvasti: “Maadlesime terve ralli erinevate probleemidega ja lõpuks tähelepanu hajus, sealt see väljasõit ka tuli.” Ka Taavi arvates on nende karjääri kõige hullem õnnetus just 2013.aasta Saaremaa Rallil: “Sõitsime umbes sama suure kivi otsa nagu me veokas .Umbes 70km/h hooga suutsime kivi liigutada 3-4 cm. Kivis lõpetasime, kuna sellel rallil vaevasid meie sõidukit erinevad tehnilised probleemid, mis ei lasknud sõidule keskenduda ehk tehnika ettevalmistus võistluseks oli puudulik.”
Mainimist väärt Esko arvates on ka meeste debüütrallil juhtunud avarii: “See juhtus minu eksimusest, kui olin lugemisega väga maha jäänud ja vasak 3 tugeva asemel, ütlesin hoopis parem 0. Õnneks olid fännid suhteliselt lähedal ja sai auto püsti lükatud, ning lõpetasime ralli.”
Eksimusi on tulnud ette aga hiljemgi ning need Eskot ei heiduta, kui eksimusi tuleb, siis on esmalt oluline kiiresti uuesti järg leida ning hiljem tehtud veast õppida ehk siis tänapäevaseid vahendeid kasutades sõitu videolt vaadata, hinnata mis läks valesti ja vead selgeks teha, sest kui näiteks ka korduvkatseks ei jõua analüüsida vigu, siis on sama eksimus üsna tõenäoline tulema.
Eksimusi tuleb Esko sõnul kohati ülesõidul aga rohkemgi ette kui katse ajal, sest ta tõdeb, et loomulik GPS ning orienteerumine neil kummalgi väga hea ei ole: “Kord panime järjekordselt tee otsast mööda ja polekski nagu midagi olnud, aga käigukast oli järjekordselt katki, tagurpidi käiku polnud ning ka seda ühte käiku väljavõtta ei saanud mis oli alles jäänud, siis Taavi hoidis sidurit all ja mina üksi tõukasin autot oma 50 m tagasi, naljaga võttes parandasin oma eksimuse üksi.”
“Kui oskaks prantsuse keelt, siis Sebastian Loebile. Tema tõi rallimaailma uue taseme.”
Kui Esko saaks valida ükskõik, kellele kaarti lugeda, siis tahaks ta sellega seoses ka prantsuse keelt osata, sest tema sooviks proovida kaardilugemist üheksakordsele autoralli maailmameistrile Sébastien Loeb’ile. Tema arvates tõi just Loeb rallimaailma uutmoodi taseme ning oleks hästi põnev näha tippklassi ralli n-ö köögipoolt ehk kuidas valmib legend ja kuidas näiteks autot seadistatakse.
Taavi sõnul on Esko väga julge ja hea sõber, kellega on palju aega koos veedetud ning juba noorena “jõlguti” üheskoos palju ringi. Kui tekkis võimalus ralliautoga sõitma hakata, siis tundus loogiline samm ka seda seiklust koos teha. Nende ralliseltskond on ainulaadne ka selle poolest, et just sealt sai alguse nimetus “Gaz-WRC” ning kiiresti käepärastest vahenditest tehti uhke logoga lipp.
Tundub, et auto on aga igati ka oma nime vääriline, sest Esko sõnul on sõidutempo niivõrd kiireks läinud, et ega tee ja tee kõrval toimuva jälgimine on muutunud keerulisemaks kui aegade alguses. Siiski tõdeb Esko, et on leidnud mõnikord selle aja, et lehvitada neile fännidele, kes vähegi jõuavad ja viitsivad veokaid katsetel ära oodata ja neid fänne ei ole sugugi vähe! Lisaks eelnevale on tänapäevane Gaz-ralliauto kindlasti WRC-liidet väärt, sest veokale on tekkinud rallile kohane roolimine, käigukast ja pidurid. Varasemalt pidi ralliveoka juht rohkem tegelema veoautojuhtimise, kui rallisõiduga. Lisaks on tänapäeval kõik instrumendid muutunud palju täpsemaks ja ka kaardilugemise tehnika on kõigile taskukohane ja kättesaadav – tõmbad äppi alla ja ongi olemas!
Mõlema mehe vaieldamatu lemmikralli on koduse ralliaasta kõige traditsioonilisem ja omapärasem ralli – Saaremaa Ralli! Taavi sõnul on see eriline oma tehnilisuse ning selle poolest, et 2007. aastal oli see nende esimene ühine ralli. Esko sõnul peitub Saaremaa erilisus just veokate austamises ja asjaolus, et neid sellel rallil tavapärasest rohkem kihutamas näeb. Siiski tõdeb ta, et tegelikult on kõik Eesti rallid toredad ning siinkohal saadab tervitused ja kiidusõnad kõigile rallikorraldajatele ning rallifännidele soovib ta head rallimelu ja katsete äärde ilusaid elamusi!
Suur aitäh Esko & Taavi!
