Uuel aastal uue hooga! Pärast pikemat pausi oleme tagasi “Kaardilugemise õpiku” uute peatükkidega. Uue hooaja avapeatükis avab kaardilugemise põneva maailma uksed meile paljukogenud ja paljunäinud Ken Järveoja!
Kõige esimesi kaardilugemise hetki mäletab Ken hästi ning oma esimese rallikogemuse sai Ken ühel Läti rahvaralli etapil. Toona aitas ta hädast välja oma isa, kelle kaardilugeja Kuldar Sikk ei saanud etapil osaleda. Esimene sportrallis kaardilugemine oli tal 2004 aastal, kuid debüüt sportrallil jäi katkestamise tõttu lühikeseks (purunes nende võistlusmasina pooltelg ning superrally süsteemis jätkata polnud võimalik).
“Rallisporti sattusin tänu isale, kelle unistus oli rallit sõita. Ja kuna tal tekkis see võimalus, siis olin ka mina sellega seotud kohe ja nii see läks vaikselt.”
Nüüdseks on aga Ken väga kogenud kaardilugeja ning on suurepärase koostöö saavutanud praeguse sõitja Roland Poomiga. Keni sõnul on Roland lahe, noor rallisõitja, kellel jagub rohkelt tarkust ja kannatust. Rolandil on toetajate piisava abiga kindlasti võimalus rallispordis kaugele jõuda. Kui aga peaks avanema võimalus kasvõi korraks Rolandi kõrvalistmelt kellegi teise kõrvale hüpata, siis oleks need muidugi maailmameistrid isiklikult – Ogier, kelle prantsusepärasest legendist sooviks rohkem teada või tänasest vaatepunktist kindlasti Ott, kes on vaieldamatult selle spordiala kiireim mees.
Roland, kellele Ken hetkel kaarti loeb, kirjeldab enda kaardilugejat kui väga töökat inimest, kes on ka Rolandi arengule rallispordis kõvasti kaasa aidanud. Meestevaheline koostöö sai alguse 2017. aastal kui Roland otsis endale uut tiimi ning jõudis otsingutega välja CRC Rallyteamini. Sellest samast rallitiimist tuli ka info, et Ken on uuel hooajal vaba kaardilugeja. Alates sellest hetkest on mehed koos sõitnud ning Rolandi sõnul on nende koostöö niivõrd hea, et see kindlasti jätkub ka järgnevatel hooaegadel.
Keni lemmikrallid on need rallid, mis on seotud talve ja lumega. Möödunud hooajal võistlesid mehed näiteks Rootsi MM rallil, kus olid tema sõnul tõeliselt nauditavad teed.
“Rootsi ralli läks lõpptulemuse osas paremini kui lootsime. Eks plaan oli meil olemas ja see toimis ehk, et esimesed läbimised kindlalt läbitud saaks, kus kontrollime legendi ning teised läbimised, siis saaks ka kiirust näidata. Ralli teine pool oli selles suhtes raskem, kuna ees ja taga oli vahed suured ning soov oli head punktid koju tuua, siis aeglasemalt on raskem sõita kui hooga. Aga olud oli kohati rasked ning siis võis viga kergelt tulla.”
Nauditavad teed on Kenile ka sõitjana meeldinud, nimelt ei ole ta alati olnud kaardilugeja, vaid on ka ise piloodikohta nautida saanud. Kui tema isa endale ralliauto ehitas, sõitis ka Ken EMV rallisprinte ja ühe sportralli, kaardilugejaks toona ei keegi muu kui Martin Järveoja. Peale mõnda sõitu aga sai üsna selgeks, et finantse piloodina jätkata pole piisavalt.
Kaardilugeja töös kõige raksemad päevad legendikoostamise päevad, aga kui ralli ükskord pihta hakkab saab seda kõike nautida. Kõige hirmsamad kogemused tulevad Kenil meelde aastast 2008, kui ühel treeningul noorukese Karl Kruudaga suurel kiirusel hüppest metsa suunas maanduti. Õnneks sai kõige suuremaid kannatusi ainult auto, aga meestega oli kõik enam-vähem korras.
“Aga öeldakse ( sõitjate kohta küll rohkem, aga ), et mida kiiremini autosse tagasi saad seda parem ning kuna samal hetkel tegime ka Sander Pärnaga trenni, siis hüppasin kohe tema kõrvale ja jätkasime oma treeninguga.”
Hirmsamatest mälestustest paremate juurde liikudes mainib Ken rallisid, mis oma olemuselt on teistest keerulisemad. Eriti muutuvad need nauditavaks siis kui soorituse lõpus premeeritakse esikohaga. Sellistel hetkedel kui rütm ja keemia on autos niivõrd hea, tekib justkui dirigendi tunne – sõitja teeb autos sinu juhendamise peale kõik liigutused. Kuidas aga jõuda selleni, et kõik toimiks autos justkui valatult – millest üldse alustada? Need on ilmselt mõtted nii mõnegi noore rallihuvilise peas. Keni sõnul on keeruline ühte kindlat soovitust jagada, sest mõjutavaid tegureid on niivõrd palju.
Alustuseks on tema sõnul kindlasti vaja sõitjat, kellel on omakorda vaja kaardilugejat, millest edasi on kaks lihtsat valikut – kas leiutada ise ratas (legend) või küsida abi kogenenud praktikutelt. Näiteks sai Ken häid nõuandeid ja innustust tuntud rallisõitja Urmo Aavalt, kes tuli appi Keni isale, et üheskoos olemasolevat kiiruslegendi täiendada. Aava kiitis Keni kaardilugemisoskust ja arvas, et just sellele võiks noormees rohkem keskenduda ja nagu tänaseks näha, ei olnud see sugugi vale otsus.
Kui põhitõed selged, siis sellest edasi on autosse istumine ja kogemuste hankimine. Eriti usinaid algajaid on varasemalt palju aidanud Kauri Pannas, kes korraldab kaardilugemise koolitusi, kellel selline huvi, siis soovitan temaga kindlasti kontakteeruda.
Pingelistest rallipäevadest tuleb kindlasti nii sõitjal kui ka kaardilugejal rallivälisel ajal lõõgastuda. Keni suureks meelistegevuseks nii rallideväliselt kui rallide ajal on videograafia. Põnevate ja omanäoliste videotega on võimalus tutvuda Keni YouTube kanalil. Lisaks videografeerimisele võib Keni leida korvpalliväljakutelt või treenimas keharaskustega (calisthenics).
Suur aitäh Ken & Roland!
Leave a Reply