Mida Fourmaux siiski teab, on see, et erinevalt Tänakust ja Neuville’ist on tema suutnud autost rohkem potentsiaali välja pigistada, kohandades teadlikult oma sõidustiili vastavalt masina käitumisele.
„Mul on tunne, et selle auto puhul pean pidurdama väga agressiivselt ja ootama, kuni auto pöörab, enne kui uuesti gaasi saan vajutada,” selgitas ta. „See tähendab, et pean kogu aeg kannatlik olema – ja see on väga frustreeriv, sest tahaks ju kiirendada. Aga kui seda liiga vara teen, tekib alajuhitavus ja auto libiseb kurvist välja.”
Fourmaux tunnistas ka, et sellist sõidustiili on keerulistes oludes raske rakendada. „Libedates kohtades ei saa sama koormust autole peale panna – risk on liiga suur, et välja sõita.”
Iroonilisel kombel on Fourmaux’d varasemalt kritiseeritud just kannatamatuse pärast, nüüd aga on kannatlikkus tema trump.
Tema sõnul töötab auto hästi siledal ja haardevõimelisel asfaldil, ent keerulisemates kurvides või „määrdunud” teekattel kaob tasakaal ja juhitavus muutub keeruliseks. „See ongi praegu minu suurim probleem, aga üldiselt võin oma esitusega rahule jääda ja üritan Toyotadele võimalikult lähedale hoida.”
Võrreldes Fourmaux’ga on Neuville’il olnud keerulisem. Teda segas hommikul tagadiferentsiaali purunemine ja isegi pärast selle vahetamist ei leidnud ta head rütmi. „Ta on mõnes kohas Toyotadele üsna lähedal – see on üllatav,” ütles Neuville. „Ta on meist kiirem, mitte tohutult, aga tema seadistus paistab praegu paremini töötavat.”