Tänaku lahkumine avas ootamatu ukse: üks „ehku peale” saadetud e-kiri tõi Hayden Paddoni suurde mängu tagasi

Tiimis tekkis vaba koht, kuid Paddon kahtles algul sügavalt. “Ausalt öeldes olin kahevahel. Mõtlesin, et ma ei tee midagi,” meenutas Paddon portaalile DirtFish. “Aga siis sain aru, et kui ma isegi ei proovi, siis kahetsen seda hiljem kibedasti.”

Uusmeremaalane otsustas riski võtta ja kirjutas Hyundai spordidirektorile Andrew Wheatleyle. “Olin Andrew’ga väga otsekohene. Kirjutasin: ‘Tean, et see on vaid õhkõrn võimalus ja olen autsaider, aga ma pidin vähemalt märku andma’,” avaldas Paddon kirja sisu. “Lisasin, et olen endiselt väga motiveeritud, see sport on mu elu ja usun, et suudan Hyundaile väärtust pakkuda.”

See risk tasus end ära. Paddon leiabki end 2026. aastal taas Hyundai WRC nimekirjast, jagades kolmandat i20 N Rally1 autot Esapekka Lappi ja Dani Sordoga.

Miks vana kala, mitte noor talent?

Paddoni palkamine tuli üllatusena paljudele, kaasa arvatud mehele endale. Ta tunnistab ausalt, et maailmas on kindlasti kiiremaid noori sõitjaid, kuid tema trump on küpsus ja kogemus, mida tänane Hyundai vajab.

“Kui ma oleksin praegu noor sõitja, siis ma astuks sammu tagasi ja mõtleksin – kas on ikka tark tegu hüpata 2026. aastal üheks hooajaks vanade reeglitega autosse? Võib-olla rikuks see hoopis karjääri,” arutles Paddon. “Minu vaade on täna teistsugune kui 2018. aastal. Toona ma ainult elasin ja hingasin võitmise nimel. Nüüd näen ma suurt pilti, ärilist poolt ja seda, mis on kasulik meeskonnale tervikuna.”

Ettevalmistus Monte Carlo ellujäämiskursuseks

Et tagasitulek kohe suure pauguga ei lõppeks, osales Paddon möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal peetud Rallye National Hivernal du Dévoluy’l. Kutse tuli viimasel hetkel, kuid eesmärk oli selge: saada sina peale Hankooki rehvidega ja harjuda Monte Carlole omaste muutlike oludega.

“Me ei keskendunud auto seadistamisele, vaid puhtalt sõidutunnetusele,” selgitas Paddon. “Ma ei hakka keerutama – Monte Carlo ei ole mu lemmikralli, aga see on võimalus, mis mulle anti ja ma pean selleks valmis olema. Testvõistlus andis kõvasti kindlustunnet juurde, et mõista pidamist ja rehvivalikuid.”

Lõpuks taandub kõik aga sellele ühele e-kirjale. Hayden Paddoni lugu on ehe näide sellest, et tippspordis ei maksa oodata, kuni võimalus sülle kukub – mõnikord tuleb see ise välja võidelda.