Uued reeglid ei puuduta ainult tehnoloogiat, vaid muudavad ka kõrgeima taseme kättesaadavamaks. Esmakordselt aastate jooksul on võimalik, et WRC tippklassis saavad võistelda ka erameeskonnad ilma tehase toeta.
„Pärast paljusid aastaid on see suurepärane võimalus eratiimidele rallis osaleda,“ ütleb Abel. „Sa ei pea olema autotootja – võid osaleda ka eratiimina.“
Sama paindlikkust pakutakse ka tootjatele.
„Kui sa tahad tulla tootjana, on sul palju rohkem vabadust. Sa ei pea valima kindlat mudelit nagu Puma või Yaris – võid valida ükskõik millise mudeli, mida soovid reklaamida, kohandada selle ja kasutada seda,“ selgitab ta.
„Ühelt poolt muutuvad tingimused võrdsemaks, sest põhielemendid – suurus, mass, aerodünaamika jne – on kõikidel tootjatel sarnased. Neil ei ole enam vaja olemasolevas tooteportfellis täiuslikku mudelit, et rallisse tulla. See annab enneolematu paindlikkuse – ja see on kindlasti üks peamisi eesmärke.“
Ralli vajab inimesi, mitte ainult autosid
Emilia Abel rõhutas, et WRC ei saa areneda ainult tehnoloogia najal – vaja on ka inimesi, kes rallit korraldavad, juhivad ja toetavad.
„Ma arvan, et kõik, kes on seotud mootorispordiga – olgu nad korraldajad, ametnikud või keegi muu –, peaksid võtma vastutuse ja tooma spordi juurde vähemalt ühe uue inimese,“ ütleb ta.
„See on alati olnud oluline – pärandi edasiandmine uutele inimestele. Täna on see olulisem kui kunagi varem.“
Ta meenutas ka oma kogemust Euroopa rallitrofee vaatlejana, kus oli näha väga erinevaid korraldusmudeleid.
„Näiteks Mahle Rally Nova Goricat külastades nägin väga toredat algatust, kus neil olid litsentseeritud ja koolitatud kohtunikud, aga nad kaasasid ka kohalikke inimesi. Ühes kohas oli üks korralikult koolitatud kohtunik ja teda toetasid kohalikud elanikud. Nii saadi lisajõudu ja samas ka kohalike kogukondade ja omavalitsuste toetus.“
Heaks näiteks toob ta ka Rootsi, kus tehakse koostööd kohalike spordiklubidega – mitte ainult motospordiklubide, vaid ka jäähoki- või jalgpalliklubidega.
„Vastutasuks saavad need klubid rahalist tuge, mis aitab neil toimida. Rootsis oli üle 4500 vabatahtliku – see on tõeliselt muljetavaldav,“ ütleb Abel.
FIA töötab aktiivselt koos riiklike alaliitudega (ASN-idega), et tugevdada ametnike, kohtunike ja korraldajate järelkasvu.
„Riikides, kus klubisüsteem toimib, on seda lihtsam saavutada, sest sageli kandub huvi põlvest põlve – keegi alustab näiteks kohtuniku rollis, lihtsalt selleks, et olla osa sellest kõigest. Kuid seal, kus sellist struktuuri ei ole, on ainus võimalus, et keegi tuleb kaasa kas kire pärast või sõbra kutsel. Võib-olla pärast kolmandat pealtvaatamist tekib juba tahtmine ise kaasa lüüa.“
Ühine eesmärk – tugevam WRC
Kõige olulisemaks peab Abel aga ühtsust – seda, et kogu rallikogukond liiguks samas suunas.
„Kõik, kes on seotud mootorispordiga, tahavad sama asja – me kõik tahame, et see kasvaks. Me kõik tahame häid ja hästi toimivaid meistrivõistlusi ning selle nimel me kõik töötame,“ ütleb ta.
„Ma ütleksin, et minu eesmärk on see, et kõik pööraksid pead samas suunas ja hoiaksid seda vaadet. Me tahame sama asja – teeme selle koos teoks.“
Emilia Abeli teekond rahvusvahelise rallispordi tippu on Eesti spordiloos märgilise tähendusega. Tema juhtimisel on WRC liikumas uude ajastusse – sellesse, kus tippsport muutub kättesaadavamaks, paindlikumaks ja kogukonnakesksemaks kui kunagi varem.
Reklaamid käivad närvidele?
Loe ralli.ee portaali täiesti reklaamivabalt! Naudi kiiret lehte ilma ühegi bännerita ja toeta Eesti parimat rallikajastust.
