Viimase 10. aasta jooksul on ainult kolm Juunior WRC meistrit jõudnud sõitma autoralli MM-sarja kõige kõrgemasse klassi: Lefebvre, Tidemand ja Nil Solans. Kuid sedagi ainult mõneks etapiks või hooajaks. Seega… Kas raha loeb rohkem kui see, et oled kiire ja konkurentsivõimeline?
Juunior WRC oma olemuselt peaks ju tooma välja parimatest parimad, kuna kasutuses on võrdsed autod. Kuid siiski on möödunud juba viisteist aastat sellest ajast kui JWRC meister võtab MM-tiitli ka kõige kõrgemas masinaklassis. Viimasena suutis seda teha loomulikult legendaarne Sebastien Ogier.
Aga mis on teistel valesti läinud?
Prantsuse piloot Stephane Lefebvre, 2014. aasta JWRC meister, tuli ametliku Abu Dhabi Total WRT meeskonna koosseisus võistlema 2015.-hooaja teises pooles. Ta jätkas veel mõne aasta Citroeni WRC meeskonnas võistlemist, kuid tema parimaks kohaks jäi Monte Carlo (2016) ja Poola (2017) ralli viies koht. Kuid hooaja kokkuvõttes jäi tema parimaks tulemuseks samadel astatel alles 13. koht. Peale seda on ta aastaid võistelnud juba WRC2 sarjas.
Rootsi rallisõitja Pontus Tidemand, 2013. aasta JWRC meister jätkas oma karjääri WRC2 sarjas jõudes ka seal meistritiitli. Kaks meistritiitlit on juba omaette saavutus, mis peaks näitama, et tegu ei ole aeglase mehega, kuid ainult MM-tiitlid siiski ei taga sulle kohta maailma tipus.
Rootslane liitus M-Sport meeskonnaga 2019. aastal tehes kaasa WRC klassis osalise programmi kolmanda piloodina. Pontus osales WRC masinaga vaid neljal etapil ja tema parimaks tulemuseks jäi Walesi rallil saavutatud seitsmes koht. Viimastel aastatel on Pontus osalenud vaid üksikutel kohalikel rallidel.
Hispaania piloot Nil Solans, 2017. aasta JWRC meister, tegi oma debüüdi WRC sarjas 2017. aasta RACC rallil, kus võistles 2C-Competition meeskonna Hyundai i20 Coupé WRC-ga, saavutades siis kaheksanda koha. Peale seda pole ta aga tipptasemel masinasse istuda saanud.
Lisaks neile kolmele on tervelt kuus Juunioride Maailmameistrit, kes pole leidnud teed autorallli MM-sarja kõige kõrgemasse klassi – Quentín Gilbert, Simone Tempestini, Emil Bregkvist, Tom Kristensson, Jan Solans ja Sami Pajari.
Nüüd on meistrite nimekirjas meie enda Robert Virves. Kas Robert suudab selle needuse murda ja jõuab ka kõige kõrgemas masinaklassis tegusid tegema?
Tõsi, kui sul pole selja taga suurt sponsorit, siis võimalused kuhugi jõuda vähenevad drastiliselt. Aga kui ükski viimasest kümnest JWRC tšempionist ei kuulu ühtegi Rally1 meeskonda… Kas raha ongi tähtsam kui see, et oled kiire ja konkurentsivõimeline?
Discussion about this post