VIDEO: Laitse rallikross 2024 koos sõitjate kommentaaridega

Meistrivõistluste kokkuvõttes sai Raag sarja osavõturohkeimas klassis teise koha. 35 osaleja seas oli hooaja kokkuvõttes parim tänavu ka Balti meistriks tulnud Andre Kiil (P-Tech) ning kolmas soomlane Mika-Mattias Huttula (Speedcar Xtreme). Huttula sai viimasel etapil teise koha, kolmas oli Teet Vare (P-Tech).

Osalejate arvult teises klassis, 22 võistlejaga BMW RX3000-s tuli Eesti meistriks Laitses kolmas olnud Mait Buddell, kellele järgnesid viimasel etapil teise koha saanud Mirell Hintser ja lätlane Dailis Jansons.

Hooaja viimase etapi karmides tingimustes saavutas oma karjääri esimese Eesti meistrivõistluste etapivõidu varem rahvakrossi harrastanud Rene Klesment. “Raassilla vanalt rahvakrossirajalt saadud kool tuli kasuks,” sõnas Klesment. “Finaalis ideaalsest sõidujoonest ei saa rääkida. Tuli sõita seal, kus sai, püüda vältida lompe. See tõi võidu koju.”

Kõik nimetatud sõitsid eri põlvkondade 3. seeria BMW-dega.

TouringCaris oli meistritiitli enne viimast etappi taganud Laitses teise koha saanud Andreas Aruaas (Ford Fiesta). Meistrisarja teise tulemuse saavutas viimase etapi võitnud Rauno Rappu (VAZ-2105) ja kolmanda Laitse finaalis katkestanud Simo Viilas (Ford Fiesta). Viimasel etapil oli kolmas Kert Bahmatsev (Ford Focus).

“Üritasin tehnikat säästa, täielikult see ei õnnestunud, aga kõige hullemini samuti ei läinud,” rääkis Aruaas. “Selleks hooajaks erilist eesmärgi ei seadnudki, aga asjaolud klappisid suhteliselt hästi kokku ja õnne oli samuti. Tänu sellele õnnestus meistritiitel saavutada.”

Krosskartide 650 klassis tuli Eesti meistriks Laur Langeproon, teine oli Jürgen Laansoo ja kolmas Rait Sööt (kõik CK650). Viimase etapi järjestus oli Laansoo, Langeproon ja Sööt.

“Meistritiitel oli eesmärk. Vahepeal oli konkurentidega suurem edu sees, lõpupoole andsin natuke punkte ära. Nii et viimasele etapile tulime seisus, kus tiitel oli võimalik võita kolmel sõitjal,” rääkis Langeproon. “Hooajaga olen väga rahul. Eelmisel aastal käis tihe rebimine tiitlile ühe rivaaliga, tänavu juba kahega. Noored tulevad peale ja sõidavad päris hästi.”

Noorte krosskardiklassis 125/250 võitis nii viimase etapi kui meistritiitli Genor Raag. Kaspar Pikkpõld oli sarjas teine ja Jako Samm kolmas. Etapil sai Samm teise ja Mairo Kähr (kõik CK250) kolmanda koha.

“Võistlus oli üsna raske. Püüdsin küll leida sõidujoone, kus lompe ei ole, aga viimases kurvis polnud kuhugi minna, tuligi lompides sõita,” rääkis Genor Raag. “Hooaja algusega rahul ei ole, aga lõpus hakkas kiirus tulema.”

Noorte autoklassis Junior1600 võitis nii sarja kokkuvõttes kui viimase etapi Albert Ako Kokk (Škoda Fabia), mõlemas arvestuses oli teine Henri Kutsar (Ford Ka). Meistrivõistluste kolmanda koha sai Mihkel Pajo (Opel Corsa) ja etapil oli kolmas Kristo Muru (Honda Civic).

“Hooaeg oli päris huvitav,” lausus Kokk. “Tuli ette ka kehvasid asju, mitmel etapil katkestasin tehnilistel põhjustel, aga oli ka õnnestunud etappe. Täpselt pooleks: pool hooaeg läks halvasti, pool väga hästi.”

Super1600 klassis võitis meistritiitli mullune juunioride meister Andri Kutsar (Ford Ka), teise koha sai Martin Vatter (Peugeot 206) ja kolmanda Indrek Ilves (Honda Civic). Etapi esikolmiku moodustasid Andreas Aulik (VW Golf), lätlane Martins Zivers (Lada Kalina) ja Aivo Ojala (Honda Civic).

“Teadsime ette, et tuleb väga porine võistlus,” rääkis Aulik. “Tuli sõita rahulikult, tunnetada autot ja panna tähele muutuvaid rajaolusid.”

SuperCaris oli Eesti meistritiitli kindlustanud juba varem Arvo Kask (Mitsubishi Lancer Evo). Teise koha sai Laitses ainsana osalenud Siim Sündema (Ford Fiesta) ja kolmanda Mart Tikkerbär (Peugeot 208).

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused koosnesid kuuest etapist, mis sõideti Raassilla, Kulbilohu, Piiroja, Misso, Kehala ning LaitseRallyPark´i radadel.