„Tänavused maksutõusud on jätnud tugeva jälje meie peamisele sihtrühmale – Eesti inimestele. Nende maksevõime on oluliselt langenud, kuna välisturism pole taastunud,” selgitas Sillat.
Esimesed märgid keerulistest aegadest ilmnesid juba talvekuudel, kui suveniiride müük langes. Juuliks oli ilmne, et külastajate arv on kolmandiku võrra vähenenud, sundides eramuuseumi pidajaid raskete otsuste ette.
Töötajad on saanud koondamisteated ja muuseum suletakse lõplikult 31. augustil. Edasised plaanid on ebaselged. „Sügisel teeme ajurünnakuid, et otsustada, kas ja kuidas võiksime jätkata,” sõnas Sillat. Ta nentis, et võib-olla tuleb otsida täiesti teistsuguseid tegevussuundi: „Võib-olla peaksime ühes saalis hakkama tootma granaate – see tooks vähemalt tulu.”
Muuseum on varasemalt püüdnud külastajahuvi kasvatada ka loovate lahendustega. Näiteks tõi mõni aasta tagasi hulgaliselt külastajaid õuele rajatud ebatavalise kujuga aed, mis meenutas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada. Just see aed, mille kujundas Eveli Ustav, valiti tänavu Eesti kauneimaks lillepeenraks.
Kui muuseum siiski jääbki suletuks, tagastatakse eksponaadid omanikele ning osa väljapanekust võib jõuda Eesti Spordimuuseumisse. Arno Sillat on mootorispordiajalugu talletanud juba 40 aastat.
Laitse rallipargi tegevjuht Üllar Suvemaa tõdes, et ainult muuseumi pidamisest elatuda ei saa. „Kui muuseumil ei lähe hästi, siis toetavad muud tegevused, nagu autokool või kardisõit,” ütles ta. Tema sõnul pole välisturiste nähtud alates koroonaajast, kuigi just nemad on muuseumide jaoks olulised külastajad.
