Kalle Rovanperä tunneb, et sündis 20 aastat liiga hilja – talle oleks ka meeldinud autos suitsu pahvida

“Olen vaadanud videoid, kuidas Juha Kankkunen ja teised mehed katsete vahel autos suitsu pahvisid ja siis rahulikult edasi kihutasid. Minu silmis oli see lihtsalt kohutavalt lahe,” märkis Rovanperä.

Paljud rallifännid jagavad tõenäoliselt tiitlikaitsja arvamust. Kui 30 aastat tagasi oli ralli teatud mõttes vahetum ja asjaajamine vähem bürokraatlik, siis tänapäeval on võistlusnädalad veninud kurnavalt pikaks. Lisaks neelab suure osa sõitjate ajast hilisõhtune videomaterjali analüüsimine, mis on muutunud vältimatuks osaks tippkonkurentsis püsimiseks.

Rallipisik tuli isalt

Dokumentaalsarjas heidetakse pilk ka Rovanperä karjääri algusaegadele. Nagu spordimaailmas hästi teada, istus Kalle ralliauto rooli juba väga varajases nooruses, järgides oma isa Harri Rovanperä eeskuju.

“Sõitsin esimest korda ralliautoga seitsmeaastaselt. Mu isa oli samuti proff ja just tema kaudu tekkis mul selle ala vastu sügav huvi,” meenutas ta oma teekonna algust.

Kuigi tänapäeva ralli nõuab maksimaalset pühendumist ja tehnoloogilist täpsust, näitab Rovanperä avameelsus, et ka kõige kõrgemal tasemel võistlevate noorte tähtede hinges elab gramm nostalgiat aegade vastu, mil sporti tehti ehk veidi boheemlaslikumalt.