Täna, 10. novembril saab 50-aastaseks esimene eestlasest autoralli MM-etapivõitja Markko Märtin.
Alljärgnev lugu ilmus raamatus Eesti autosport 100.
Markko Märtin oli esimene Eesti rallisõitja, kes jõudis MM-võistlustel tippu ja võitis etappe, aga samas on ta pärast sõitjakarjääri lõpetamist aidanud noori tulevikulootusi ja panustanud sellega Eesti rallispordi arengusse.
Oli aasta 1997 ja Märtinil seljataga elu esimene MM-etapp, Soome ralli. Noormees oli alles 21-aastane ja autoks neli aastat vana Toyota. Kümne katse järel ei pidanud Celica käigukast valule vastu ja võistlus jäi pooleli. Aga maailma autospordimeedia oli juba noormeest märganud. Ja miks ka mitte – elu esimene start MM-il neli aastat vana autoga, stardinumbriks 53 ja teisel päeval rajale minemas 14. kohal.
“Ei oskagi öelda, palju jõudsin kümne katsega sõidukogemust hankida, aga seevastu muid kogemusi kogunes küll,” kirjeldas Märtin tookord esimesi muljeid Soomest. “Stardinumber oli suur, hotelli jõudsin hilja, aga äratus oli ettenähtud varajane. Hotelliga olime aga alt läinud, sest hommikuni kostis akendest fännide pidutsemist. Sain vaid paar tundi magada ja olin ärgates täiesti uimane. Tundus, et isegi kui auto oleks teise päeva lõpuni vastu pidanud, siis mina küll mitte. Sõitsin aeglasemalt ja ettevaatlikumalt, kui kodustel võistlustel, sest tähtis oli vaid kogemuse hankimine.“
Möödus kaks aastat, mille vältel hankis Märtin kogemusi erinevatelt MM-etappidelt ja jõudis kätte 1999. aasta Akropolise ralli. Celica oli vahetunud Corolla WRC vastu ja kaardilugejaks Toomas Kitsing. Eratiimi autol saavutati viies koht, mis tähendas esimesi Eesti rallisõitja poolt võidetud punkte MM-etapilt. Järgmiseks aastaks vahetus kaardilugeja ja rahvusvaheliselt kõvemal tasemel hakkas Märtinile legendi lugema Michael Park. Mõned esikümne kohad MM-etappidelt ja 2001. aastaks avanesidki Märtini ees Subaru tehasetiimi uksed.
Käidud oli pikk tee vana Lada Samara putitamisest ja sellega harjutamisest alaealisena kõrvalistel külateedel. Ka sellest ajast oli juba palju vett merre voolanud, kui Markko sai 18-aastaseks ja paar kuud hiljem pääses startima oma elu esimesele rallivõistlusele, milleks oli 1994. aasta “100 Järve ralli” talvises Võru ümbruskonnas.
2001. aasta hooaega varjutasid paar avariid ja mõned tehnilised rikked, aga olulisem hoopis oli fakt, et kirja läksid esimesed katsevõidud, ja et kindlat töökohta pakkus järgmisteks aastateks Fordi tehasetiim. Esimene hooaeg uues võistkonnas veel võite ei toonud, aga 2003. aastal, mil Ford tõi radadele uhiuue Focus WRC03 auto, saabus Märtini tund. Haaranud liidrikoha Akropolise rallil liidrikoha juba avapäeval, kihutas eestlane oma esimesele etapivõidule hoolimata sellest, et ühel kiiruskatsel pidi sõitma lahtise kapotiga.
“See oli kindlasti karjääri magusaim võit,“ tunnistas ta hiljem. „Seda oli pikalt oodatud ja see oleks pidanud juba aasta varem tulema. Eelnenud 12 kuuga oli frustratsioon nii suureks paisunud, et siis pidi see esikoht lõpuks tulema. Frustratsioon väljenduski selles, et kui ühel kiiruskatsel auto kapott lahti tuli, siis taguski peas vaid mõte, et see kapott ei saa lihtsalt jälle kõike ära rikkuda. Polnud just lihtne sõita sellisel kiiruskatsel lahtise kapotiga tervelt 20 km umbes 30 km katsel ja kaotada parimale vaid kuue sekundiga. Ka füüsiliselt oli niiviisi raske sõita ja palju ei puudunud, et katse lõpuks oleks “pilt tasku läinud”. Võit lihtsalt pidi tulema – kas siis kapotiga või kapotita, rattad all või mitte. Tahtmine võita oli nii suur, ja seetõttu too võit oligi kõige magusam, nii pikalt ootamise kui selle lahtise kapoti tõttu.“
Kahe aasta jooksul võitis ta Fordi roolis kokku viis MM-etappi ja saavutas 2004. aastal kokkuvõttes kolmanda koha. Eks samas kogunes ka valusaid kaotusi ja teda ennast jäi kõige enam vaevama 2004. aasta Rootsi ralli.
„Valusaim kaotus kummitab tänaseni ja selleks oli Rootsi ralli 2004. aastal. Ma olin alati tahtnud võita erinevatel teekatetel – kruusal, asfaldil ja lumel. Ja tol aastal me olime seda kindlasti võitmas, meil oli kõigi ees väga hea edumaa. Aga kahjuks ühes lumehanges sõitsime tagarattaga suure kivi pihta ja sellega kaotasime minuteid. Unistus, mis oli juba käega katsutav, oli läinud. Sellest on tõeliselt kahju.“
2005. aastaks võttis Märtin vastu Peugeot’ pakkumise, aga 307 WRC polnud just kõige konkurentsivõimelisem auto tol aastal. Hooaja teisel poolel, Walesi rallil tabas aga edu saavutanud meeskonda tragöödia, kui teelt välja sõites hukkus kaardilugeja Michael Park.
Seejärel tõmbaski Markko Märtin oma aktiivsele sõitjakarjäärile joone alla ja kuigi MM-tiitel jäi saavutamata, ei jäänud see asjaolu teda vaevama. „Minu eesmärgiks oli alati võita nii kruusal, asfaldil kui ka lumel, et näidata oma kiirust erinevatel teekatetel,“ selgitas Markko. „Seetõttu ei jäänud mind vaevama see, et ei ma võitnud MM-tiitlit. Loomulikult oli tiitel üheks eesmärgiks ja selle nimel sai tööd tehtud, aga kuna MM-tiitli võitmiseks peavad kokku langema paljud asjaolud, kusjuures alati ei sõltu kõik sinust endast, siis pole see jäänud mind painama.”
Riputanud kiivri varna, asus Märtin praktiliselt kohe tegutsema uues rollis, asutas oma võistkonna ning asus tööle noorte ja andekate sõitjatega. Tema kõige kuulsamaks kasvandikuks on loomulikult MM-tiitlini jõudnud Ott Tänak.
Markko Märtin
Sündinud 10. november 1975
4-kordne Eesti meister
Autoralli MM-võistluste pronks 2004. aastal
Võitnud 5 autoralli MM-etappi
Kogu ralli sinu taskusKiiruskatsete kaardid koos navigeerimisega vaatamiskohtadesse, ajakavad ja osalejate nimekirjad. Ralli ajal jooksvad tulemused ja kogu rallirahva jutt ühes kohas.Ava Rallirahvas
