Üks põhjamaade tippkaardilugejatest, rootslane Patrik Barth, on sunnitud lõpetama oma rallikarjääri pärast mitmeid tõsiseid õnnetusi, millest viimane pani talle lõpliku punkti.
Koos norralase Mads Østberg´iga moodustasid nad tugeva ja ühtehoidva meeskonna, kuid nüüd viib elu neid erinevatele radadele.
„Kui ma oma luumurde kokku lugesin, sain tulemuseks umbes 132,“ tunnistas 33-aastane Barth Dirtfishile. „Viimases õnnetuses murdsin lõpuks ka lõualuu – see oli ainus, mis oli veel terve.“
Viimaseks tilgaks sai 2024. aasta suvine Rally di Roma Capitale, kus Østbergi juhitud Citroën C3 Rally2 paiskus suurel kiirusel vastu puud just Barthi poolse küljega. Mees kaotas hetkeks teadvuse ning sai lisaks lõualuumurrule ka puusavigastuse.
Kuigi õnnetus polnud iseenesest karjääri lõpetamiseks piisav argument, panid arstid Barthile südamele, et korduvad vigastused – nii rallist kui tema varasemast motokrossi-karjäärist – võivad tulevikus põhjustada püsivaid tervisekahjusid, sealhulgas ajukahjustusi.
„Mu keha on sõna otseses mõttes purunenud,“ tunnistas Barth. „Aga suurem põhjus oli pere – mul on kodus kaks väikest last. Ma tahan olla nende jaoks olemas.“
Barth ei jäta siiski rallit täielikult maha. Ta plaanib tegeleda noorte sõitjate koolitamisega ning lubab ka tulevikus olla Østbergile toeks.
Østberg, kes alustas tänavust ERC hooaega uue kaardilugejaga, tunnistab, et otsus ilma Barthita jätkata polnud kerge. „Patrik on mulle palju enamat kui kaardilugeja – ta on mu parim sõber. Rallis pole ainult sportlik pool, vaid ka see, kellega sa seda kõike jagad.“
Nende koostöö algas juhuslikult, kuid arenes sügavalt isiklikuks sidemeks. „Kui me olime koos rännanud, võistelnud ja kasvanud – eriti isaks saamise ajal – siis tekkis midagi väga erilist,“ meenutas Barth.
Kuigi Barth enam stardijoonele ei tule, jääb tema roll rallimaailmas oluliseks – just kogemuste ja inimlikkuse kaudu. Ning Østberg tunnistas, et isegi nüüd, kui nad enam koos ei sõida, küsib ta aeg-ajalt naljaga: „Noh, millal sa tagasi autosse tuled?“
See küsimus jääb ehk õhku, kuid üks on kindel – nende sõprus ja usaldus ei kao ka siis, kui turvavööd ei klõpsa enam samal ajal kinni.
