Riigikogu võttis eile, 18. juunil vastu spordiseaduse muudatused, millega ajakohastatakse spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.
„Uuendatud spordiseaduse fookuses on bürokraatia vähendamine, aus ja turvaline sport ning vabatahtliku panuse väärtustamine. Väheneb asjaajamine spordivõistluste korralduslubade taotlemisel ning spordiorganisatsioonidel on edaspidi võimalus maksta vabatahtlikele spordikohtunikele õiglasemat hüvitist,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Seadusemuudatusega uuendatakse spordiürituste korraldamise regulatsiooni ning loobutakse loa taotlemise nõudest spordialadel, kus praktikas probleeme ei ole, kuid mis hetkel luba nõuavad. Samas viiakse loakohustuse alla auto-, mootorratta- ja veemotospordiüritused, kus riskid on suuremad. Eesmärk on tagada võistlustest osasaajate julgeolek ja turvalisus ning vähendada bürokraatiat korraldajate jaoks – muuta loa taotlemise protsess võimalikult lihtsaks.
Auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistluste puhul on valla- või linnavalitsuse luba vaja taotleda siis, kui võistlusi korraldatakse sellisel võistlusalal või -klassis, kus toimub või on viimasel kahel aastal korraldatud rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, Eesti meistrivõistlusi või karikavõistlusi. Loa taotlemisel tuleb esitada ka vastava spordialaliidu kinnitus, et võistluse turvalisuse ja ohutuse tagamisel lähtutakse rahvusvahelise või rahvusliku spordialaliidu kehtestatud nõuetest.
Selleks, et tagada spordivõistluste korraldajatele vajalik abi ning spordikohtunike järelkasv, suurendatakse vabatahtlikule spordikohtunikule tegevusega seotud hüvitamise piirmäärasid. 2018. aastast kehtivate määrade järgi saab vabatahtlikule kohtunikule maksta hüvitist kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest, kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas. Seadust muutes suureneb piirmäär ühes päevas kuni 45 euroni, kalendriaastas kuni 2340 euroni.
„Lisaks spordis dopingu vastu võitlemisele peame tõsisemalt suhtuma kokkuleppemängudesse, väärkohtlemisse ja muudesse spordipahedesse. Seda mitte ainult sportlaste, vaid ka nende treenerite ja taustajõudude puhul,“ lisas Purga.
Sportlaste ja treenerite kõrval kohustatakse dopinguvastaseid reegleid järgima ka taustapersonali, spordikohtunikke jt. Pahede loetellu lisatakse spordivõistlustega manipuleerimine ja muud spordieetika rikkumised, mille vastased reeglid on toodud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee või spordialaliidu kehtestatud dokumentides.
Ühtlasi sätestatakse, et karistuse kandmise ajal ei maksta spordieetika reegleid rikkunud sportlastele, treeneritele ja teistele taustapersonali liikmetele toetusi ning luuakse võimalus juba väljamakstud riiklikke toetusi tagasi nõuda. Reguleeritakse ka olümpiavõitja riikliku toetuse maksmise peatamist ja tagasinõudmist sportlasele määratud tegutsemiskeelu perioodiks.
Valdav osa muudatustest jõustub pärast seaduse Riigi Teatajas avalikustamist. Selleks, et kohalikel omavalitsustel ja spordiorganisatsioonidel oleks piisavalt aega muudatuste rakendamiseks, on erandiks spordiürituste korraldamise nõuded. Auto-, mootorratta- ja veemotospordi üritustele kehtestatavad nõuded jõustuvad 2026. aasta 1. juunil ning teiste spordialade nõuded 2026. aasta 1. jaanuaril.
Spordiseaduse muutmise kohta saab lähemalt lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
