Statistika mõttes on 12. koht loomulikult parem kui 13 ja reeglid kehtivad kõigile sõitjatele. Ometigi ei saa sellest ülemäära palju rõõmu tunda, kui sellisel moel, poolteist kuud peale Dakari su koht paraneb.
Brian Baragwanath oli Urvo Männama ja Risto Lepiku endine tiimikaaslane ja kui võtta arvesse, et Dakari sõitjad on kõik nagunii suur pere, siis ühes meeskonnas sõites on see tunne veel tugevam. Nii et, see kõik on natuke “üks silm nutab, teine naerab” teema.
Mis siis juhtus?
Lihtsalt lahti seletatuna, Brian Baragwanath’i ja Leonard Cremeri Century võistlusmasinast võetud kütuseproovid ei vastanud FIA poolt kehtestatud tehnilistele nõuetele. Täpsemalt öeldes, nende kütuse hapnikusisaldus ei vastanud nõuetele.
Mootori jõudlusele see kuidagi kaasa ei aidanud ja taust on see, et tiim kasutas spetsiaalse võidusõidu kütuse asemel tavakütust, segades kokku kõrgema ja madalama oktaaniarvuga kütuseid. Sellel teemal oli meeskond suhelnud varem ka FIA tehnilise delegaadiga. Hapnikusisaldus jutuks polnud, pigem oli eesmärk saada aru, kuidas kütuste segamine, mis ei ole keelatud, teha nii, et selle oktaaniarv vastaks nõuetele.
Meeskonna esindaja tõdes, et lisaks sellele oleks nad pidanud veel põhjalikumalt tehnilisi tingimusi uurima ja rõhutas, et konkurentsieelist see neile ei andnud.
Sellise kütusesegu kasutamise tegelikuks põhjuseks on kokkuhoid. Kui spetsiaalne võidusõidukütus maksab ca 5 eurot liiter ja seda kulub Dakari jooksul hinnanguliselt 5000 liitrit. Tavakütused on Dakaril juba registreerimistasu sees.