Kurvilise tee legendid: Kaardilugeja ja Harju KEK-i tiimijuht TOOMAS DIENER

Järgmisel aastal linastuvas filmis „Kurvilise tee legendid“ meenutavad oma karjääri paljud 80ndate autoralli tippsõitjad ja kaardilugejad. “Kurvilise tee legendide” rubriigis hakkab Ralli.ee iganädalaselt tutvustama ühte filmis osalejat, kelle kohta avaldame pikema tutvustuse.

Esimeseks legendiks on kaardilugeja ja Harju KEK-i tiimijuht TOOMAS DIENER, kes tegeles aktiivselt autospordiga aastatel 1966-1986.

Toomas Dieneri nimi kerkis esmakordselt esile 60ndate teises pooles, kui ta osales mitmel autorallil erinevate pilootide kaardilugejana. Oma karjääri jooksul oli ta kaardilugejaks autorallidel sellistele sõitjatele nagu Heiki Loik, Paul Anderson, Peeter Böckler, Mati Türk, Ardo Raudsepp, Heiki Ohu.

Hilisemal suurmeistril on ette näidata palju tiitelid ja saavutusi.

Esimene autoralli, kus Toomas osales, oli Sõpruskevade I veoautoralli aprillis 1966 Kuusalus. Võistlus koos piloodiga Heiki Loik ajaliselt küll võideti, kuid hilinemine tehnilisse komisjoni sundis neid osalema väljaspool arvestust.

1972 ja 1975 saavutas ta Eesti MV-l hõbemedali koos Ardo Raudsepaga. Suuremad saavutused ja rahvusvahelised etteasted tehti koos Heiki Ohuga, kellega koostöö algas 1976 ja tõi kaasa 3. koha NSVL MV-lt. Samal aastal tehti oma esimene ühine piiritagune start Bulgaarias. Aasta hiljem osaleti juba Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etappidel.

Heiki Ohu - Toomas Diener. Foto Mati Hiis — Heiki Ohu – Toomas Diener. Foto Mati Hiis

1979 hooaeg oli erandlik, kuna Eestis ei osaletud ühelgi rallil, kuid seevastu tehti esimesed stardid MM- etappidel Kreekas, Soomes ja Suurbritannias. Programmi kuulusid ka Euroopa MV-etapid, kus Küprosel saavutati absoluutarvestuse 6. koht. 1980 tehti MM-i debüüt talvisel Rootsi autorallil ning MM-sarjas osaleti ka 1981 aastal, kus omas klassis saavutati Kreekas 3. koht ja Suurbritannias 2. koht. Tulemuste põhjal valiti Ohu – Diener aasta parimaks võistkonnaks.

Heiki Ohu - Toomas Diener 1980 — Heiki Ohu – Toomas Diener 1980

1982 algus mehi ei hellitanud, NSVL meistrivõistlustel tehti raske avarii Valingu kiiruskatsel ning vajalik oli ka arstlikku abi. Sama aasta Soome MM-etapil juhtus teinegi raske väljasõit. Hooaeg lõppes MM- autoralliga Suurbritannias, kus Ohu-Diener olid stardis värskelt homologeeritud Lada VFTS-ga. Omas klassis saavutati 4. koht ning üldises järjestuses oldi 37. kohal.

Pärast 1986. aastat ning Eesti MV hõbemedali saavutamist otsustati suurest spordist loobuda. Korra startis ekipaaž Heiki Ohu-Toomas Diener Tehumardi rallil 1992, kuid siis oli tegu juba show-üritusega.

Toomas Diener jätkas peale aktiivset sõitjakarjääri Harju KEK-i meeskonna juhina ning rallide ametnikuna. Uuel aastatuhandel oli Toomas samuti mitmel autorallil žürii esimees või liige. Viimast korda oli ta žüriiliikmena ametis Viru rallil 2021, seega on Toomase näol tegemist ühe pikema sportlaskarjääri ja aktiivse autospordi arendajaga.

Parimad saavutused autospordis:

1970 Eesti meistrivõistlused Volgade klassis II koht, piloodiks Mati Türk, autoks GAZ 21

1972 Eesti meistrivõistlused II klass, piloodiks Ardo Raudsepp, autol Moskvitš 412

1975 Autoralli Vana Toomas, spetsiaalautode klassis II koht. Piloot Ardo Raudsepp

1975 Eesti meistrivõistlused spetsiaalautode klassis II koht, piloodiks Ardo Raudsepp

1975 Side autoralli III koht absoluutarvestuses, piloodiks Mati Türk

1976 ENSV meeskondliku talveralli I koht, piloodiks Heiki Ohu

1976 Vana Toomas autoralli II koht absoluutarvestuses, piloodiks Heiki Ohu

1976 Väinameri autoralli absoluutarvestuses I koht, piloodiks Heiki Ohu

1976 NSVL meistrivõistlused, 8. klassis III koht, piloodiks Heiki Ohu

1977 Väinameri autoralli absoluutarvestuse III koht, piloodiks Heiki Ohu

1977 Automi Suurralli III koht 8. klassis, piloodiks Heiki Ohu