Joel Tammeka (sünd. 1951) – oli autospordis aktiivselt tegev aastatel 1973-1991. Tema kõrvalistmel on autorallidel istunud sellised tuntud nimed nagu: Tõnu Vunn, Georgi Noganov, Rein Saluri, Ants Kulgevee, Tiit Paju, Alari Peet, Enno Piirsalu, Juhan Anupõld. Kuigi kaardilugejaid oli Joelil mitu, siis enim rallisid sõitis, ja tuntust kogus, ta koos Ants Kulgeveega.
LEMMIK SULGPALL
Nagu paljude teiste rallisõitjatega, on ka Joel alustanud pallimängudega. Joeli lemmikalaks oli sulgpall, kus ta 1968. a. saavutas Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha. Samas ei piirdunud tema ambitsioon vaid selle spordialaga, programmi kuulus ka kergejõustik, ujumine ja korvpall.
Veel enne, kui räägime rallisõitja Joel Tammekast, saame temast rääkida kui autospordi kohtunikust, kui kolm head sõpra olid 1972. aasta Kalevi autorallil ajakontrollpunktis aega märkimas. Lisaks Joelile olid seal Ants Kulgevee ja Tõnu Vunn.
AUTORALLI ALGUS 70NDATEL
Esimesed rallistardid tegi Joel rahvarallidel koos Tõnu Vunniga. Sügisel 1973 tehti mitmeid starte ning kiiruse kasvamisega liiguti edasi autorallide suunas. Esimesel sportlikul autorallil starditi 1974. a. alguses autorallil „Moskvitš“, mis toimus Venemaal Moskva lähistel.
Samal aastal tehti debüütstart Eesti meistrivõistlustel „Estonia 74“. Esmastart helesinisel autol VAZ 2101 lõppes katkestamisega, kui mootoriprobleemide tõttu olid mehed sunnitud teeveerde jääma. Küll aga suudeti Merepiiga kiiruskatsel näidata katsel parimat aega ja arusaam oma kiiruslikust võimekusest hakkas paika loksuma. Ühtlasi oli see autoralli üks väheseid, kus Joel sai võistelda ja võrrelda aegu samal autorallil koos oma vanema venna Jaaguga, kes siis osales koos kaardilugeja Ants Kulgeveega.
Korra istusid Joel ja Ants samas autos ralliteid mõõtmas ühel rahvarallil, kui Joeli vend oli registreeritud, kuid ei saanud osaleda muude kohustuste kõrval ning otsustati saata noorem vend starti. Ühine esmastart oli meestele paljuski juhuslik, sel hetkel ei teadnud nemadki, et nimekombinatsioon Joel Tammeka – Ants Kulgevee saab üheks Eesti tipprallipaariks.
Veel enne, kui ühte autosse istuti, liikus Joel õppima Moskvas Kehakultuuri Instituuti autospordi erialale, samal kursusel oli ka Tõnu Vunn. Mõlemad mehed selle kooli ka lõpetasid ning on ainusad eriala koolitatud, kuna rohkem autospordi gruppe ei avatud.
1976. aasta „Vene talv“ autorallil saavutati üldtabelis 9. koht, omas klassis võeti võit. Kuna tehnikat ei jagunud piisavalt, oli ka autospordist loobumine lähedal. Paljuski sai määravaks aasta 1977, kui alustati koostööd Rein Saluriga, kellega esmastart tehti sama aasta „Automi Suurrallil“, kus klassis saavutati 2. koht ja absoluudis 6. koht. Koos starditi veel nii NSVL meistrivõistlustel, kus saavutati 11. koht, kui 1978.a. meeskondlikul autorallil Tallinnas, kus saavutati Sõpruse klubiga 4. koht.
1978 suvel juhtunud autoavariis hukkus Jaak Tammeka. Peale seda kurba sündmust otsustasid istuda ühte ralliautosse Joel Tammeka ja Ants Kulgevee ning eduka duo esmastart sai teoks NSVL meistrivõistlustel Põlvas. Tasuks tuli 5. koht ning tinglikult saab nii tugevat tulemust lugeda alusmüüriks edasipidiseks.
Esimene autoralli absoluutvõit võeti Edasi karikarallil aastal 1979, samuti autorallil „Kalev 79“ oldi kiireimad. Aasta hiljem võeti rallidelt mitmeid absoluut- ja klassivõite. Pentsik seik juhtus „Automi Suurrallil“, kus kiiruskatsete põhjal oldi ralli juba võidetud, kuid viimasel spetsiaallõigul, ehk kinnisel ülesõidu lõigul, lasid kohtunikud ekslikult rajale auto. Kõige kitsamal sillal said Joeli ja kohaliku juhi autod kokku, kuid õnneks suurematest vigastustest pääseti.
EDULUGU N.LIIDU KOONDISES 80NDATEL
Kui arvestada veel sama aasta „Balti meri – rahu meri“ 1. kohta ning NSVL meistrivõistluste 5. kohta, siis tee NSVL koondisesse oli avatud ning esmastart Sotsialismimaade karikasarjas „Sõprus“ sai teoks 1981. a. mais Ungaris toimunud Volan rallil. Tasuks absoluutarvestuse 8. koht.
1982. aastal osaleti juba nii Bulgaarias, Ungaris kui Tšehhoslovakkias. Samal aastal võideti Eesti meistrivõistlustelt Põlvas kuldmedalid spetsiaalautode klassis.
1983. a. Eesti ralliteedele enam ei jõutudki, kuid see-eest saadi kirja esimene start MM-etapil Soomes, kus B10 klassis saavutati 1. koht. Sotsialismimaade karikasarjas saadi hooaja lõpuks kirja 5. koht. Rahvusvaheline edu saatis Tammeka – Kulgevee ekipaaži ka aastal 1984, kui Ungaris võideti Mogürt-Salgo rallil 1. koht.
Kodumaised rahvusvahelised autorallid mehi liigselt ei hellitanud, pea igal osaletud võistlusel katkestati. Seda kuniks saabus aasta 1988 ning „Sõpruse“ karikasarja etapp Tartus autoralli „Sojuz 88“ näol. Ilus sõit tõi ilusa võidu ning tammepärjad saadi Tartu Raekoja platsil teenitult enda kaela. Ekipaaž Joel Tammeka – Ants Kulgevee valiti samal aastal Eesti parimaks tehnikaspordivõistkonnaks. Sama tiitli olid nad korra omanud ka aastal 1984.
Ants Kulgevee siirdus 1989. a. hooaja järel juhtima Eesti autosporti, loobudes aktiivsest rallidel osalemisest ning Joeli uueks kaardilugejaks sai Alari Peet. 1990 aastal otsustas ka Joel loobuda väikeste autodega kihutamast, kuid see ei tähendanud veel loobumist autospordist tervikuna.
1991 startis ta VIP autol Tehumardi rallil, kaarti luges Toomas Diener, 1992 starditi samal rallil veteranide klassis, siis kaarti lugemas üle pika aja Ants Kulgevee.
KÕRBERALLID
Lisaks üks seik Joeli karjäärist on viinud ta kohtadesse, kus on ohtralt liiva ja tolmu – nimelt kõrberallidele. 1989. a. tehti esmastart Kamaz tehasemeeskonna esindajana koos Ants Kulgevee ja Juhan Anupõlluga Objectif Sud kõrberallil, kus saavutati 3. koht. 1990. a. viimastel päevadel starditi Pariis-Dakar rallile, kus saavutati koosseisus Joel Tammeka – Juhan Anupõld – Enno Piirsalu taas 3. koht.
1990 osaleti Kamazil ka Vaaraode rallil.
Joel jätkas Eesti autospordis veel pikalt, olles Eesti Autospordi Liidu juhatuse liige ning aitas kaasa toetajana erinevate rallimeeskondade arengul. 1997. a. Lõuna-Eesti rallil osales Joel Eesti Autospordi Liidu vaatlejana.
Parimad saavutused autospordis:
1977 Automi Suurralli 7.klassis II koht, kaardilugeja Rein Saluri
1978 NSVL meistrivõistlused 5. koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1979 Edasi karikaralli I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1979 Kalev autoralli I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1980 Sakala ralli, 7. klassi I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1980 Vana Toomas autoralli I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1980 Balti meri – rahu meri I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1981 ENSV meeskondliku taliralli II koht. Meeskond: Tammeka-Kulgevee, Soots-Vunn ja Ellermann-Kaasik
1981 Automi Suurralli III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1982 Eesti meistrivõistluste kuldmedal, kaardilugeja Ants Kulgevee
1982 NSVL meistrivõistlused Kaunases, 7.klassis III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1983 MM etapp 1000 Järve rallil klassis B10 I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1983 Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ aasta kokkuvõttes 5. koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1984 Edasi karikaralli I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1984 Mogürt-Salgo ralli Ungaris I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1984 Albena Sliven ralli Bulgaarias, Sotsmaade arvestuses III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1984 NSVL meistrivõistlused Gulbenes III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1986 Vastlaralli II koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1987 Mogürt-Salgo ralli Ungaris III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1987 Rajd Polski II koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1987 MM etapp 1000 Järve rallil klassis B10 III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1987 Tehumardi ralli I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1988 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Sojuz 88“ I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1988 Rally Tatra klassis B2000 III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1988 Tehumardi ralli I koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1989 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Sojuz 89“ III koht, kaardilugeja Ants Kulgevee
1990 Edasi karikaralli II koht, kaardilugeja Alari Peet
1990 KEC Rally of Midnight Sun B-klassis I koht, kaardilugeja Alari Peet
[justified_image_grid ids=”76402,76405,76406,76407,76408,76409,76410,76412,76413,76416,76417″]
www.vftsfilm.ee
facebook.com/vftsfilm
Tekst: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)
Fotod: Mati Hiis ja Sterotek Film
