Meie seast lahkus ajalugu teinud ja esimese eestlasena MM-ralli kiiruskatse võitnud Toomas Bernstein

Toomas Bernsteini tulemusi ralliradadelt näeme esmakordselt aastast 1964, kui septembris toimus ETKVL autobaasi lahtine autoralli. Veoautode klassi III koha saavutasid Arvo Ranniku / Toomas Bernstein.

Aasta hiljem oli tandem stardis maikuisel Keila 14. autobaasi veoautorallil, kus saavutati ralli absoluutvõit. Kuu aega hiljem toimunud I Võru autorallil olid mehed taas kohal ning ralli lõppedes olid taaskord poodiumi kõrgemail astmel.

1966. aastal startis Toomas Bernstein Heino Sepa kaardilugejana VII Valgeranna autorallil, mis toimus mai teises pooles. Ka võistlusklass muutus, seekord oldi stardis autol Moskvitš 408. Tasuks III koht omas klassis.

Sama aasta Eesti meistrivõistlustel Paides, mis toimus juuni keskel, said Heino Sepp / Toomas Bernstein veoautode klassi Eesti meistritiitli saavutamisega kaela kuldmedalid.

Aastast 1967 tegi Toomas karjääri ametnikuna, kui asus täitma rolli ENSV Autospordiföderatsiooni sekretäri ametis. See ei takistanud tal osaleda sõitjana rallidel, mai teises pooles toimunud Valgeranna autorallil saavutati koos Heino Sepaga Moskvitšil omas klassis II koht.

1967. aasta autoralli meistrivõistlustelt saadi seekord omas klassis IV koht ning absoluutarvestuses oldi V kohal.

1968. aasta traditsioonilisel Valgeranna autorallil olid Sepp / Bernstein Moskvitši klassis kiireimad. Eesti meistrivõistlused toimusid 1968. aasta juulikuus Tallinnas, kandes esmakordselt „Estonia“ nimetust. Moskvitš 408 klassi Eesti meistrid ning kuldmedalid riputati Sepa / Bernsteini kaela.

Lisaks saavutati kuldmedalid ka NSVL meistrivõistlustel autorallis, mis peeti Komarovos.

1969. aasta talvel sai Tallinnast alguse NSVL meeskondliku taliralli start, kus kolm autot meeskonnana pidid läbima kiiruskatseid koos – esimesest autost läks aeg käima ning viimasest kinni. Harju rajooni ALMAVÜ meeskond saavutas lõpuks II koha, meeskonna ankrumeestena olid autol number 293 sõitmas Heino Sepp / Toomas Bernstein. See oli ka esimene kord, kui osaleti Moskvitš 412 autol.

Hooaeg tervikuna oli edukas, lisaks talvisele edule oldi kolmandad Tallinna meistrivõistlustel, teise kohaga lõpetati Valgeranna autoralli. Eesti meistrivõistlustelt toodi ära pronksmedali komplekt.

1969. aastal osaleti Poolas Euroopa meistrisarja etapil Rajd Polskil, seda Moskvitši tehasemeeskonna sõitjatena.

1970. aasta Eesti meistrivõistlustelt saadi kaela taas pronksmedalid.

1971 said mehed kaela, taaskord Eesti meistritena, kuldmedalid, ühtlasi oldi Estonia autoralli absoluutsed kiireimad. Septembri lõpus toimunud autoralli NSVL meistrivõistlused tõid meestele klassi neljanda koha ning kui lisada kõrged kohad Saksamaal ja Poolas, võib selle hooaja nimetada duo parimaks.

1972 Tallinnas toimunud NSVL meeskondlikul talirallil saavutasid Sepp / Bernstein ETKVL võistkonnaga III koha. Vana Toomase autoralli maikuus lisas kontole 7. klassi esikoha.

1973. aastal osaleti MM-sarja ava-aastal Poolas Rajd Polskil, kus võideti üldarvestuses üks kiiruskatse. Ralli lõpuosas toimunud raske avarii tagajärjel olid mõlemad mehed pikalt haiglas ning Toomas on hiljem meenutanud, et talle näidati hiljem kohalikku ajalehte, kus kaardilugejat oli hukkunuks loetud. Õnneks mehed taastusid avariist ning naasid sõitjatena ralliradadele.

1974 maikuus oldi autoralli Vana Toomas stardijoonel, kuid oldi sunnitud katkestama. Kalevi autoralli III etapil oli Toomas Bernstein juba tööl ametnikuna ning ühtlasi ralli peaajamõõtja. Sellest aastast mehed lõpetasid ka aktiivse karjääri.

1977 tegutses Toomas autospordi treenerina, viies Sõpruse meeskonna ENSV meeskondlikul talirallil esimesele kohale. Sõitjad olid kõik nimekad tegijad: Grünberg / Timusk, Ellermann / Arumeel ning Soots / Putmaker.

Toomas Bernstein tundis elavat huvi autospordi vastu ka kõrges eas ning polnud võhik WRC teemadel, osates küsida ja uurida nii sisulist poolt kui sõitjate tegemisi.