- Raido Rüütel (sünd. 1951) oli autospordis aktiivselt tegev aastatel 1970-1996
- Kaardilugejad autorallidel: Mati Martin, Juhan Saar, Toomas Ristlaan, Rein Miller, Tõnu Diener, Viktor Oreškin, Holger Grigorjev, Ismo Lemmetyinen, Aarne Timusk, Toomas Sildmäe, Robert Lepikson.
Esmapilgul tundub, et kaardilugejate nimekiri on pikem, kui peaks olema – oleme ju enim kuulnud ekipaažist Raido Rüütel – Tõnu Vunn. 9 hooaega koos sõitnud mehed tegid starte kaasa nii Eestis kui piiri taga toimunud autorallidel ning kuulusid NSVL koondisesse.
RALLIKARJÄÄRI ESIMENE KÜMNEND
Raido Rüütli isa Hans Rüütel oli üks Eesti autoralli teerajajatest, kes 1959. aastal tuli esimestel Eesti meistrivõistlustel Volgade klassis kuldmedalile. Raido alustas oma autosportlase karjääri 1970. aastal, kui tegeles treener Enn Griffeli abistamisel rohkem ringrajal sõitmisega. Esmastart autorallis toimus 1972. a. VSÜ Kalev autoralli meistrivõistluste I etapil, kus koos Mati Martiniga saavutati Volgal 25. koht, omas klassis 14.
Esimesed arvestatavad tulemused saavutas Raido koos Juhan Saarega aastal 1980, kui nii omas klassis kui absoluutarvestuses jõuti Vastlaralli ja Vana Toomase autorallil poodiumile. Sama aasta teises pooles alustas Raido koostööd uue kaardilugejaga, kelleks oli Toomas Ristlaan. Automi Suurrallil 1980 olid mehed juhtimas 8. klassis, kuid veidi enne ralli lõppu katkestati. Sama aasta Eesti meistrivõistlustelt Valgas jäi oodatud tulemus saavutamata, absoluutarvestuse 35. ja oma klassi 10. koht oli kaugel meeste võimetest.
1981. a. osales Raido populaarsel NSVL meeskondlikul talverallil, kus Vinni NST meeskonna teises autos koos Rein Milleriga saavutati koos kahe teise ekipaažiga 8. koht. Meeskondlik talveralli oli kolme auto samaaegne kiiruskatsel sõitmine, kus aeg pandi käima esimese auto stardihetkest ja aeg saadi kolmanda auto finišeerimise hetkel.
Sama aasta Eesti meistrivõistlustelt võideti 8. klassis koos Toomas Ristlaanega kuldmedalid, seda veenva eduga teiste ees. Et hooaeg oleks täiuslik, suudeti Kalušis NSVL meistrivõistlustelt võtta hõbemedalid 8. klassis.
NSVL MEESKOND JA „TEISIKUD“
1982 alustas Raido koostööd kaardilugeja Tõnu Vunniga. Kuigi hooaja paaril sõidul oli kõrvaistmel teised mehed, algas siit hilisema eduka duo edulugu. Samal aastal osaleti juba NSVL koondise liikmetena Poolas ja Ida-Saksamaal Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etappidel, parimaks kohaks sõideti välja 4. koht Ida-Saksamaal Wartburgi rallil.
1982 nägi ilmavalgust Eesti Telefilmi toodetud muusikaline film „Teisikud“, kus Jaak Joala mängis kahte peaosalist – lauljat ja rallisõitjat, kes olid äravahetamiseni sarnased. Autoralli efektsed sõidukaadrid on tehtud just Raido Rüütli käe läbi, kels filmi lõputiitrites kirjas konsultandina.
1983 meestele tulemuste poolel midagi ilusat ei toonud, katkestamisi oli palju ning parim tulemus saavutati Põlvas NSVL meistrivõistlustel, kui oldi üldises reas 6. kohal. Paaril korral käidi ka piiri taga võistlemas, lisaks Poolale ka Bulgaarias. Ralli võit oli lähedal Tehumardi rallil, kui juhiti 27 sekundiga, kuniks autol tekkisid tehnilised probleemid ja oldi sunnitud katkestama.
Üks statistiliselt huvitav tulemus pärineb veel 1983. aastast, kui Eesti NSV karikavõistlustel meeskondlikus talverallis saavutati Kalev KAMK meeskonnaga 6. koht. Meeskonna moodustasid kolm ekipaaži: Raido Rüütel – Tõnu Vunn, Enn Õunpuu – Margus Karjane ning Ivar Raidam – Juhan Sein. Autosporti tundev silm leiab siit kohe ja palju nimesid, kes oma edulooga on Eesti autoralli suured nimed.
1984 osalesid Raido ja Tõnu enamusel rallil Lada VFTS roolis, kuid ka sellel aastal kummitasid mehi tehnilised probleemid. Ebaõnnestunud hooaja parim tulemus tuli, kui Tartus toimunud „Estonia 84“ autorallilt saavutati Eesti meistrivõistluste hõbemedalid. Piiri taga käidi sõitmas Rumeenias.
1985 hooaeg ei erinenud palju aastatagusest, säravaim tulemus tuli kodumaiselt rahvusvaheliselt autorallilt „Sojuz 85“, kui saavutati absoluutarvestuse 4. koht.
1986 pakkus meestele hoopis teisest klassist tulemusi ning Vastlaralli 6. koht oli soojendus rahvusvahelise autorallile „Lada 86“, kus saavutati üldjärjestuse II koht, kaotust vendadele Nikolai ja Igor Bolšihhidele vaid 12 sekundit. Kui siia ritta lisada Tšehhoslovakkias toimunud „Tatra“ ralli III ja klassi II koht, võiks seda lugeda Raido üheks tugevaimaks hooajaks.
1987 hooaeg algas meestele aprillis Jordaanias, kuhu NSVL koondis oli kutsutud. Kiireimate koondislastena olidki Rüütel-Vunn absoluutses arvestuses 7. kohal. Ralli võitjaks tuli tänane FIA President Mohammed Ben Sulayem.
Kodusel „Lada 87“ rallil tabas mehi ebaõnn veel enne, kui ralli õieti alata sai, juba enne esimesele katsele jõudmist oldi sunnitud katkestama käigukasti rikke tõttu. Suve lõpp viis Rüütel-Vunni duo hoopis kaugele – nimelt Austraaliasse, kus kõrberallil osaleti Lada Nivadega. Ralli lõppes paraku katkestamisega, kui Niva tagasild omaalgatuslikult mitmeks algosaks defekteerus.
Austraaliast tagasi tulles ootas mehi ees Jaltas toimunud A5 klassi NSVL meistrivõistlused, kus lõpuks saavutati 4. koht, samal aastal Tartus toimunud eliitklassi A2 klassi meistrivõistlustel sõideti end 7. kohale.
1988 vahetati tagaveoline auto uuema ajastu Lada Samara vastu, mille veoskeemiks oli esivedu. Starti mindi nii kodumaa kui piiritagustele sõitudele, osaleti Soomes Euroopa meistrisarja etappidel Arctic rallil ja Hankirallil, lisaks aasta teises pooles ka 1000 Järve MM etapil. Märgilise tähendusega oli ka Suurbritannias RAC Rally osalemine, kus 87 lõpetanud ekipaaži seas saavutati 57.koht – esimene lõpptulem MM rallilt. Hooaja parim tulemus oli Vastlaralli võit.
1989 sõideti täishooaeg, osaleti nii Soomes, Belgias kui Saksamaal. Aasta hiljem prooviti Soomes kahel korral nelikveolist Toyotat, start Miljoonaralli etappidel Kristiinankaupunki ja Rovaniemis oli Rüütel-Vunni viimased ühised stardid.
90.NDAD
1992 osales Raido Rüütel koos Aarne Timuskiga pikamaarallil ADAC Rallye Tour d’Europe, kus saavutati oma klassi I koht. Varem olid samad mehed koostöö lihvimiseks istunud samas autos Valge Daami autorallil, kus osaleti null-autol.
Suurem karjäär sõitjana tundus olevat läbi, Raido osales juba aktiivselt ametnikuna erinevatel rallidel žürii liikmena. Aga see polnud veel aktiivse karjääri lõpp –1995 oli Raido taas stardis talvisel 100 Järve autorallil Nissan Sunny roolis, kaardilugejaks Robert Lepikson. Tulemuseks üldarvestuse III koht. Sama aasta Tallinna ralliks olid mehed kodustele teedele toonud TTE (Toyota Team Europe) tehasepoolse ettevalmistusega Toyota Celica Turbo 4WD, millega võideti kahel aastal järjest Eesti meistri tiitel omas klassis. 1996 osaleti talvisel Rootsi MM-etapil, tasuks 34. koht.
See ikooniline auto oli paljuski teerajaja Markko Märtini jaoks, kes samal autol alustas 1996, võites Lätis Madona ralli. Alates Valge Daami rallist 1997 oli Märtin selle auto põhikasutaja ning edasist pole vaja ümber kirjutada, see on juba autoralli MM ajaloos kirjas.
Parimad saavutused autorallis:
1980 Vastlaralli absoluutarvestuses III koht, 8.klassis I koht, kaardilugeja Juhan Saar
1980 Vana Toomas autoralli 8. klassi I koht, kaardilugeja Juhan Saar
1980 Balti meri – rahu meri, 8. klassi II koht, kaardilugeja Toomas Ristlaan
1981 Vastlaralli A2 klassis II koht, kaardilugeja Toomas Ristlaan
1981 Vana Toomas autoralli 8.klassis II koht, kaardilugeja Toomas Ristlaan
1981 Edasi karikaralli absoluutarvestuse II ja 8. klassi I koht, kaardilugeja Toomas Ristlaan
1981 Eesti meistrivõistlused „Estonia 81“, 8.klassis I koht ja Eesti meister. Kaardilugeja Toomas Ristlaan
1982 Vana Toomas autoralli, 7. klassis I koht, kaardilugeja Viktor Oreškin
1982 Automi Suurralli A2 klassi III koht, kaardilugeja Holger Grigorjev
1982 Sotsialismimaade karikasarja etapp Poolas, absoluutarvestuses 4. koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1984 Eesti meistrivõistlused, 8. klassis II koht, kaardilugejaks Tõnu Vunn
1985 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Sojuz 85“ 4. koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1986 Rahvusvaheline autoralli „Lada 86“, absoluutarvestuse II koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1986 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Tatra rally“ absoluutarvestuses III koht, klassis B-1600 I koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1987 Jordaania ralli absoluutarvestuse 7. koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1987 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Dacia-Danube“ B-1600 klassis III koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1988 Vastlaralli absoluutarvestuses I koht, kaardilugeja Tõnu Vunn
1995 100 Järve autoralli absoluutarvestuse III koht, kaardilugeja Robert Lepikson
1995 Valge Daam autoralli, absoluutarvestuse II koht, kaardilugeja Robert Lepikson
1995 Livonia autoralli, absoluutarvestuse III koht, kaardilugeja Robert Lepikson
1995 Eesti meistrivõistlused, klassis A ja E üle 2000 cm³ I koht, kaardilugeja Robert Lepikson
1996 Livonia autoralli absoluutarvestuses III koht, kaardilugeja Robert Lepikson
1996 Eesti meistrivõistlused, klassis A ja E üle 2000 cm³ I koht, kaardilugeja Robert Lepikson
www.vftsfilm.ee
facebook.com/vftsfilm
Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)
Fotod: Mati Hiis ja Sterotek Film
