Jätkame siis ka uuel aastal “Kurvilise Tee Legendide” tutvustamisega, ning järgmiseks on meil Aarne Timusk, kes on olnud kaardilugeja autorallidel sellistele pilootidele nagu: Jüri Kaelusoo, Vello Grünberg, Vello Õunpuu, Aavo Pikkuus, Toomas Olbrei, Vello Lehtpuu, Raido Rüütel, Aleksander Käo, Priit Uus, Ramon Lindal.
Aarne Timuskil on olnud tähelepanuväärselt pikk karjäär tegevsportlasena Eesti autorallis – kokku üle 31 aasta! Paljud elupõlised kaardilugejad on proovinud keerata võistlustel ka ise rooli, kuid Aarne jäi truuks oma liistudele ehk oligi tegev vaid kaardilugeja rollis.
SUUSATAJA
Korduv muster tipprallisõitjate juures on olnud spordi harrastamine kõrgel tasemel enne autospordiga alustamist. Aarne Timusk oli suusatamise usku ning tegi seda väga edukalt, saavutades 1959 ja 1961 Eesti meistri tiitli teatesuusatamises.
70-NDAD AUTORALLIS
Esimesed teadaolevad stardid tegi Timusk 1972. aasta. Esimesed tulemused on pärit Eesti meistrivõistlustelt „Estonia 72“, kus koos piloodi Jüri Kaelusooga saavutati Moskvitšite, ehk II klassis 6. koht. Esindati TSK „Sport“ ridasid ning võistlusmasinaks oli Moskvitš 412.
Aastal 1973 istus Timusk ühte autosse koos Rapla mehe Vello Grünbergiga. Osaleti näiteks Rameto-Sport raadiorallil, mis oli üldse esimene autoralli, mis Saaremaa pinnale jõudis.
Esimese poodiumikoha saavutas ekipaaž Vello Grünberg – Aarne Timusk 1975. a., kui Väinamere autorallil saadi absoluutarvestuses II koht ja 8.klassis I koht. Ralli võitjatele kaotati 19 sekundit. Väinamere ralli puhul peab kindlasti mainima, et tegu oli harukordse ettevõtmisega – esimene ring sõideti mandril ning teine ring Saaremaal.
1978. a. osaleti N.Liidu koondise koosseisus Grünberg-Timusk kolmel Sotsialismimaade karika etapil, parimaks saavutuseks jäi Rajd Polski oma klassi 4. koht.
EDUKAS EKIPAAŽ ÕUNPUU-TIMUSK 1978-1985
1978. a. teises pooles tegi Aarne Timusk piloodi vahetuse ning oktoobri keskel Põlvas toimunud NSVL meistrivõistluste III etapil A2 klassis oli stardis koos Vello Õunpuuga. Nende auto kandis stardinumbrit 11 ning rajale starditi viimase autona. Üldarvestuses saavutati esimesel ühisel stardil 12.koht. See oli ühtlasi legendaarse rallimeeskonna sünd ning eduka teekonna algus.
1979 hooaeg algas ENSV meeskondliku taliralliga ning Harju KEKi meeskond saavutas II koha koosseisus Grünberg-Saluri, Õunpuu-Timusk ja Helk-Toomsar. Õunpuu-Timuski hooaeg jätkus NSVL koondisega Sotsialismimaade karikasarja etappidega Ungaris, Rumeenias, Tšehhoslovakkias ja Moskvas. Kõikidel rallidel ka lõpetati ning kohad olid vastavalt 19., 6., 4. ja 4.
Enne viimast, „Vene Talv“ osavõistlust käidi osalemas Raplas Automi Suurrallil, kus saavutati ülekaalukas võit. Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ debüüthooaeg lõpetati parimate NSVL esindajatena 7. kohal.
Olümpia-aastal 1980 sai ekipaaži Õunpuu-Timusk näha kodumaal startimas jaanuaris, kui Nuias toimunud ENSV meeskondlikul talirallil saavutati Harju KEKi võistkonnaga 5.koht. Uuesti oli mehi võimalik Eestis näha startimas Automi Suurrallil augustis ja hooaja lõpus Tehumardi rallil Saaremaal, kus saavutati I koht. Sotsialismimaade karikasarjas saavutati 5. koht, olles teist aastat järjest parim NSVL ekipaaž. Saavutustega täitis Aarne Timusk sellel aastal suurmeistri tiitli.
1981 algas traditsiooniliselt ENSV meeskondliku taliralliga. Jaanuaris toimunud võistlusel juhtus äpardus Harju KEKi meeskonnal ning hea tulemus jäi saamata. Eestis starditi sellel hooajal vähe, parimaks saavutuseks kodumaal oli Saaremaa ralli I koht.
Rahvusvahelisel areenil tehti väga tugev hooaeg Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ , kus kokkuvõttes saavutati II koht, I koht kaotati ühe punktiga. Kalušis peetud NSVL meistrivõistlustel A2/1 klassidele saavutati 8. klassis III koht.
1982 algas taaskord ENSV meeskondliku taliralliga, Harju KEKi meeskond saavutas koosseisus Ohu-Diener, Nõel-Talvar ja Õunpuu-Timusk II koha. See oli Aarne Timuski selle hooaja ainuke start Eestis.
Veebruaris Venemaal „Vene Talv“ autorallilt tuli aga absoluutarvestuse I koht, ralli oli avaetapiks Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etapiks. Tatra rallilt Tšehhoslovakkias saavutati lisaks üldarvestuse III koht. Hooaeg lõppes Ida-Saksamaal Wartburgi ralliga ning punkte kokku lugedes oli selge, et selle ajastu suurim võimalik saavutus on saavutatud – Vello Õunpuu – Aarne Timusk olid selle sarja üldvõitjad. Selle tulemuse põhjal valiti mehed ka spordiaasta parimaks meeskonnaks.
Üks oluline start mahtus veel aastasse 1982 – osaleti esmakordselt MM etapil Suurbritannias ning esmakordselt Lada VFTSga. Tulemust kirja ei saadud, autol tekkisid tehnilised probleemid.
1983 avastardi tegid Vello Õunpuu ja Aarne Timusk Soomes, kui Euroopa meistrivõistluste sarja kuuluval Arctic rallil oldi stardis taaskord Lada VFTS mudelil. Tulemust kirja ei saadud, katkestati. Samuti Euroopa meistrisarja kuuluval ADAC Hesseni rallil Saksamaal tuldi omas klassis II kohale, kuid seal osaleti VAZ 21011 mudelil.
Eestis tehti üle pika aja start Võrus, kus selgitati NSVL meistreid A2/1 klassides. 7.klassis saavutati hõbemedalid, kuld jäi 4 sekundi kaugusele. Hooaja lõpus starditi taas Suurbritannias RAC rallil, kolmas kord oli kasutada Lada VFTS, kuid kolmas kord ei õnnestunud sellel autol rallit lõpetada.
1984 aasta algas paljutõotavalt, kodusel Vastlarallil saavutati 4. koht ning Eesti esimesel rahvusvahelisel autorallil „Baltika 84“ kokkuvõttes II koht. Sotsialismimaade etappidel Ungaris ja Bulgaarias katkestati.
1985 oli Aarne Timusk viimast korda stardis kaardilugejana Vello Õunpuule, meeste viimane ühine start toimus Vastlarallil , kus tulemuseks 12. koht.
KOOSTÖÖ AAVO PIKKUUSIGA 1985-1987
Kui Vello Õunpuu oli sunnitud tervise tõttu rallist loobuma, algas Timuski koostöö Aavo Pikkuusiga. Esimene ühine start Vana Toomase autorallil lõppes mootoriprobleemide tõttu katkestamisega. Juuli keskel toimunud Eesti meistrivõistluste etapil „Estonia 85“ saavutati A2 klassis kuldmedalid. Oktoobri lõpus Tartus toimunud NSVL meistrivõistlustelt saadi neljas koht, sellega suruti ka ennast NSVL rallikoondisesse.
1986. aasta algas Aavo Pikkuus – Aarne Timusk ekipaažile Vastlaralli üldvõiduga, Tallinnas toimunud Sotsialismimaade autorallil etapil „Sojuz 86“ saadi kirja 6. koht. Kevadisel rahvusvahelisel autorallil „Lada 86“ oli õnn meestega kaasas, et väljasõidu tõttu ei juhtunud meestega midagi. Pealtnägijad meenutavad siiani, kuidas autod puude vahelt läbi lendas.
Juulis starditi Poolas Rajd Polski autorallil, mis oli nii Euroopa meistrisarja kui Sotsmaade sarja etapp. NSVL meistrivõistlustel oktoobri lõpus Tartus ei suudetud kiirematega tempos püsida ning saagiks „vaid“ 9. koht.
1987 hooaeg algas esimese stardiga kevadisel Vana Toomase autorallil, kus saavutati absoluutarvestuse III koht. Sama tulemust korrati ka suvisel Valge Daami rallil. Hooaeg lõppes meestele Tartus toimunud A2 klassi meistrivõistlustega, kus katkestati. See oli ühtlasi Aarne Timuski viimane start Aavo Pikkuusiga.
1988-2003 PARIMAD TULEMUSED
1988 ja 1989 osales Aarne Timusk mitmel kodumaisel ja piiritagusel rallil koos Toomas Olbreiga. Mõlemal aastal suudeti võita Valge Daami autorallil absoluutarvestuse esikoht. 1989 aasta Vana Toomasel astuti poodiumi teisele astmele. Kuni 1989 aasta teise pooleni osaleti vanema Lada VFTS-ga, siis aasta teine pool tuldi rajale juba Lada Samara roolis. Tatra rallil Tšehhoslovakkias saavutati 8. koht, klassis III koht.
1990 koos Vello Lehtpuuga osaleti Saksamaalt stardi saanud autorallil ADAC Tour d’Europe, mille kaks katset sõideti ka Eestis. Tasuks saadi oma klassi II koht.
1992 oli suurem kriisi aeg Eestis, kuid sellegipoolest mindi ADAC Tour d’Europe starti, sedakorda koosseisus Raido Rüütel – Aarne Timusk. Koostööd lihviti enne nullauto ametis Valge Daami rallil.
Mitu aastat ei nähtud Aarne Timuskit ralliradadel startimas, kuniks Tallinn EK 96 rallil osales Dmitri Mälsoni kaardilugejana nullautol.
1997 naases Aarne Timusk koos piloodi Aleksander Käoga starti, kui Kaunase rallil oldi joonel Mitsubishi Lancer EVO III-ga. Absoluutarvestuses saavutati 4. koht, N-rühmas oldi kiireimad.
1998 startis Timusk taas Aleksander Käoga, Eesti Talv autorallil saavutati 5. koht, N-rühmas III koht. Hooaja lõpus saavutas Eesti meistrivõistlustel Aleksander Käo N-rühmas pronksmedalid, mille sai kaela ka Aarne Timusk.
1999 osales Aarne Timusk Eesti meistrivõistlustel täis hooaja koos Priit Uusiga. Hooaja parim tulemus tuli Vändra rallilt, kus absoluutarvestus saavutati III koht ning N-rühmas II koht. Eesti meistrivõistluste sarjas saavutati aasta kokkuvõttes N-rühmas III koht.
2000 kuni 2003 osales Aarne Timusk koos Ramon Lindaliga mõnedel rallidel, parimaks saavutuseks jäi 2001. aasta Eesti meistrivõistluste III koht suures A-rühmas.
Viimase rallistardi tegi Aarne Timusk aasta 2003 Lõuna-Eesti rallil, lugedes kiiruslegendi ja arvestades õiget ralliaega Ramon Lindalile. Tulemuseks 8. koht ning N-rühma 6. koht.
Parimad saavutused autorallis:
1972 Eesti meistrivõistlused Moskvitš klassis 6. koht, piloot Jüri Kaelusoo
1975 Väinamere autoralli II koht, 8.klassis I koht, piloot Vello Grünberg
1975 Side autoralli 4. koht, 8.klassis II koht, piloot Vello Grünberg
1976 Kalev autoralli absoluutarvestuse I koht, piloot Vello Grünberg
1976 Eesti meistrivõistlused 8.klassis III koht, piloot Vello Grünberg
1976 NSVL meistrivõistlused klassidele A2/1, 8.klassis 4. koht, piloot Vello Grünberg
1977 ENSV meeskondlik taliralli, „Sõprus III“ võistkonnas I koht, piloot Vello Grünberg
1977 Autoralli „Kalev 77“ 8.klassi I koht, piloot Vello Grünberg
1977 Automi Suurralli absoluutarvestuse II koht, piloot Vello Grünberg
1977 Edasi karikaralli absoluutarvestuse I koht, piloot Vello Grünberg
1977 Meistersportlase normi täitja
1978 ENSV meeskondlik taliralli, „Sõprus I“ võistkonnas I koht, piloot Vello Grünberg
1979 ENSV meeskondlik taliralli, „Harju KEK“ võistkonnas II koht, piloot Vello Õunpuu
1979 Tatra ralli Tšehhoslovakkias, Sotsialismimaade etapp, absoluutarvestuses 4. koht, klassis III koht, piloot Vello Õunpuu
1979 Automi Suurralli absoluutarvestuses I koht, piloot Vello Õunpuu
1980 Pneumant ralli Ida-Saksamaal, absoluutarvestuse I koht, piloot Vello Õunpuu
1980 Tehumardi ralli absoluutarvestuse I koht, piloot Vello Õunpuu
1981 NSVL meeskondliku taliralli absoluutarvestuse III koht, piloot Vello Õunpuu
1981 Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ hooaja arvestuses II koht, piloot Vello Õunpuu
1981 Tehumardi ralli absoluutarvestuse I koht, piloot Vello Õunpuu
1982 ENSV meeskondliku taliralli absoluutarvestuse II koht, piloot Vello Õunpuu
1982 Autoralli „Vene Talv“ Sotsialismimaade karikasarja I etapp, I koht, piloot Vello Õunpuu
1982 Euroopa mv etapp ADAC-Rallye Hessen, klassis I koht, absoluutarvestuses 13. koht, piloot Vello Õunpuu
1982 Tatra ralli Tšehhoslovakkias, Sotsialismimaade kv etapp III koht, klassis II koht, piloot Vello Õunpuu
1982 Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ hooaja arvestuses I koht, piloot Vello Õunpuu
1983 NSVL meistrivõistlused A2/1 klassidele, 7.klassi II koht, piloot Vello Õunpuu
1984 Rahvusvaheline autoralli „Baltika 84“ absoluutarvestuse II koht, piloot Vello Õunpuu
1985 Eesti meistrivõistlused, absoluutvõitjad klassis A2 I koht ning Eesti meister, piloot Aavo Pikkuus
1985 NSVL meistrivõistlused A2 klassile, absoluutarvestuse 4. koht, piloot Aavo Pikkuus
1986 Vastlaralli absoluutarvestuse I koht, piloot Aavo Pikkuus
1987 Vana Toomas autoralli absoluutarvestuse III koht, piloot Aavo Pikkuus
1987 Valge Daam autoralli absoluutarvestuse III koht, piloot Aavo Pikkuus
1988 Valge Daam autoralli absoluutarvestuse I koht, piloot Toomas Olbrei
1989 Vana Toomas autoralli absoluutarvestuse II koht, piloot Toomas Olbrei
1989 Valge Daam autoralli absoluutarvestuse I koht, piloot Toomas Olbrei
1990 ADAC Rallye Tour d’Europe, klassis II koht, piloot Vello Lehtpuu
1992 ADAC Rallye Tour d’Europe, klassis I koht, piloot Raido Rüütel
1997 Kaunas autoralli Leedus, absoluutarvestuse 4. koht, N-rühmas I, piloot Aleksander Käo
1998 Eesti Talv autoralli, absoluutarvestuse 5. koht, N-rühma III koht, piloot Aleksander Käo
1998 Eesti meistrivõistlused N-rühma III koht, piloot Aleksander Käo
1999 Vändra ralli absoluutarvestuse III koht, piloot Priit Uus
1999 Tallinna ralli absoluutarvestuse 5.koht, N-rühmas III koht, piloot Priit Uus
1999 Valge Daam ralli absoluutarvestuse 8. koht, N-rühma III koht, piloot Priit Uus
1999 Saaremaa ralli absoluutarvestuse 6. koht, N-rühma III koht, piloot Priit Uus
1999 Eesti meistrivõistlused suure N-rühma III koht, piloot Priit Uus
2001 Eesti meistrivõistlused suure A-rühma III koht, piloot Ramon Lindal
www.vftsfilm.ee
facebook.com/vftsfilm
Info: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)
Fotod: Mati Hiis ja Sterotek Film
