Kui 1977 aastal Prantsuse võidusõitja Thierry Sabine kõrbes ära eksis, sai ta sellest inspiratsiooni ja nii algas 1978 aasta lõpul Paris-Dakari kõrberalli traditsioon, mida peetakse maailma mootorispordis üheks raskeimaks katsumuseks.
Dakari ajalugu:
Esmakordselt 1978. aastal alguse saanud võistlusele pandi nimeks Pariis-Dakar, sest võistlus sai alguse Prantsusmaal ja finiš oli Senegalis, Dakaris. Prantsusmaa pealinn oli regulaarne alguspunkt kuni 1994. aastani. Peale seda on aga marsruuti mitmeid kordi muudetud, nii et võistlust ei nimetatud enam mitte nii väga Pariisi-Dakariks, vaid lihtsalt Dakariks. 2008. aastal jäi võistlus Mauritaania terrorismiohu tõttu üldse ära ja 2009. aastal otsustati Dakari ralli kolida Lõuna-Ameerikasse. Võistluse praegusesse asukohta, Saudi Araabias, koliti aga 2020. aastal.
Mida see ralli endast kujutab?
Erinevalt tavalisest rallist pole Dakari rallil marsruut täpselt määratletud. Kindla tee asemel on võistlejatele antud navigeerimiseks GPS-teekonnapunktid ja kontrollpunktid, mida juhid peavad läbima. Täpne marsruut jääb pilootide ja nende kaassõitjate otsustada. Siin pole vaja mitte ainult kogemust ja täpset tööd, vaid ka õnne: paljud tippsõitjad on kaotanud palju aega kontrollpunktide otsimisel või eriti läbimatule maastikule sattumise tõttu.
Dakari marsruut:
Seekord teeb navigeerimise raskemaks asjaolu, et selleks aastaks on marsruuti 70 protsendi ulatuses muudetud. Kui eelmisel kolmel aastal Saudi Araabias läbiti kaheteistkümne päeva jooksul kaksteist kiiruskatset omamoodi “ringreisiga” sisemaal, siis seekord on tegemist rannikust rannikuni kulgeva marsruudiga – Punasest merest Pärsia laheni. See pikendab nii Dakari ralli üldist kestust kui ka pikkust: sellel aastal sõidetakse 14 päeva jooksul 14 kiiruskatset. Osalejad peavad läbima 8549 kilomeetri pikkuse distantsi, millest üle poole – 4706 kilomeetrit – on kiiruskatsed.
Eriline tipphetk on osalejate jõudmine Empty Quarteri kõrbe, kus sõidetakse 11. ja 12. maratonetapp. Seda kirjeldatakse kui raskeimat marsruuti pärast Dakari kolimist Saudi Araabiasse 2020. aastal, sest seda Prantsusmaa suurust kõrbe maastikku iseloomustavad kõrged liivaluited.
Kui aasta viimasel päeval saab võistlus alguse Proloogiga, mille alusel pannaks paika võistluse stardijärjekord, saab tegelik kõrberalli alguse 1. jaanuaril läänerannikul Yanbus asuvast Sea Campist. Päevase puhkusega 9. jaanuaril jätkub võistlus 15. jaanuarini, kus see lõppeb Pärsia lahe ääres asuvas Dammamis.
Tänavu on osalemas rekord arv masinaid, kes on jagatud viide suuremasse klassi [ Mootorrattad, quadid, autod (T1/T2), kergsõidukid (T3/T4) ja veoautod (T5) ]. Kuid nagu igal aastal, on põhitähelepanu klassi T1 autodel, sest nad on kiireimad ja võistlevad üldvõidu nimel.
Esmakordselt on maratonrallil stardis kahe autoga ka Eesti meeskond –Rally Raid Estonia. Tiimi esindavad kõrberallil Toyota Hiluxiga Urvo Männama, kelle kaardilugejaks on Risto Lepik, ning Can-Am bagi roolis startivToomas Triisa koos Mart Meeruga.
Viienda eestlasena teeb aga leedukaBenediktas Vanagasekõrvalistmel Dakari ralli debüüdiKuldar Sikk.
Dakari ralli saab alguse aasta viimasel päeval.
