Sellel aastal linastuvas filmis „Kurvilise tee legendid“ meenutavad oma karjääri paljud 80-ndate Eesti autoralli tippsõitjad ja kaardilugejad. Ralli.ee “Kurvilise tee legendide” rubriigis tutvustame iganädalaselt ühte filmis osalejat, kelle kohta avaldame pikema tutvustuse.
Tänaseks filmikangelaseks on meil rallisõitja Aavo Pikkuus (sünd. 1954), kes oli rallispordiga aktiivselt tegev aastatel 1982-1996.
Aavo kõrvalistmel istusid läbi aegade sellised mehed nagu: Lehar Linno, Aarne Timusk, Toomas Valter, Priit Kinnunen, Gunnar Kriis, Toomas Laas.
Aavo Pikkuus on erandlik nähtus Eesti autorallis – tulla rattaga pedaalides olümpiavõitjaks, maailmameistriks ja hiljem Eesti meistriks autorallis, näitavad, et hea jalgrattur oskab hinnata kiirust ka autoroolis.
MURDEPUNKT TIMUSKIGA
Teadaolevalt tegi Pikkuus esimese autospordi alase stardi 1980. aastal, kui novembri teises pooles toimus Piibe maanteel autode kiirusslaalomvõistlus. 24 osalejaga võistlusel sai Pikkuus I klassis 5. koha.
1982 alustas Pikkuus esimest hooaega autorallis, olulisim saavutus oli Eesti meistrivõistluste pronksmedal 7. klassis.
1983 õnnestus tal saavutada absoluutvõit mainekal Tehumardi ralli.
1984 tõi Eesti meistrivõistlustel hõbemedali A2-klassis, seda 7-sekundilise kaotusega Eedo Raidele.
1985 saabus karjääris murdepunkt. Vello Õunpuu oli sunnitud tervise tõttu rallist loobuma ning tema koha Aarne Timuski kõrval sai endale Pikkuus. Esimene aasta oli edukas – võideti Eesti meistritiitel klassis A2. NSVL meistrivõistlustel saavutati IV koht, mis andis võimaluse suruda jalg NSVL-i koondise ukse vahele.
TAGURPIDI FINIŠISSE
1986 Sotsialismimaade karisarja etapil „Sojuz 86“ autorallil starditi esmakordselt legendaarse Lada VFTS-iga, mille registrinumber 42 43 EAA. Lisaks jääb sama aasta ajalukku, kui Pikkuus finišeeris „Lada 86“ autoralli Hiiu kiiruskatsel tagurpidi, olles viimasel ristmikul teinud spinni ning kiireim viis oli sõita finišisse tagurpidi käiguga. See ralli jäi kahjuks pooleli suurema avariiga Tõdva kiiruskatsel, vaid õnn oli kaasas, et mehed terveks jäid. Samal aastal osaleti piiri taga ka kõrgema kategooriaga sõitudel, nagu Rajd Polski, mis oli Euroopa ja samal ajal ka Sotsialismimaade etapp. Tulemused jäid keskpäraseks.
1987 istuti endiselt samas autos Aarne Timuskiga, kuid tulemused olid kesised ning hooaja lõppedes sai läbi ka nende koostöö.
PEAVALU LANCIAGA
1988 siirdus Pikkuus esiveolise Lada Samara rooli, kaardilugejaks sai taas Lehar Linno. 1992-1996 sõitis ta erinevate kaardilugejatega, autoks nelikveoline Lancia Delta HF. Lanciaga võeti Eestis paar poodiumikohta, kuid säravaim tulemus oli koos kaardilugeja Toomas Valteriga, kui saadi absoluutvõit Venemaa autorallil „Vene Talv 1993“.
Lancia oli aga omamoodi halb valik ja peavalu: 22-st stardist lõpetas Pikkuus ralli vaid seitsmel korral. 1996 ei õnnestunud saada lõpuni ühelgi autorallil ja hooaja lõpus loobus Aavo Pikkuus sõitmisest.
Parimad saavutused autospordis:
1982 Eesti meistrivõistlused 7. klassis III koht. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Lehar Linno
1982 Paide ralli 82, II koht. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Lehar Linno
1983 Vana Toomas 83, 7. klassis I koht Auto VAZ 21011, kaardilugeja Lehar Linno
1983 Tehumardi ralli 83, absoluutvõitja. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Lehar Linno
1984 Eesti meistrivõistlused A2 klassis II koht. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Lehar Linno
1985 Eesti meistrivõistlused A2 klassis I koht. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Aarne Timusk
1985 NSVL meistrivõistlused A2 klassis IV koht. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Aarne Timusk
1986 Vastlaralli 86, absoluutvõitja. Auto VAZ 21011, kaardilugeja Aarne Timusk
1986 Sojuz 86 absoluutarvestuse 6. koht, auto Lada VFTS, kaardilugeja Aarne Timusk
1987 Vana Toomas 87, absoluutarvestuse III koht. Auto Lada VFTS, kaardilugeja Aarne Timusk
1987 Valge Daam 87, absoluutarvestuse III koht. Auto Lada VFTS, kaardilugeja Aarne Timusk
1988 Valge Daam 88, absoluutarvestuse III koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1989 Vastlaralli 89, absoluutarvestuse I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1989 Portugalis Volta Galp ralli 6. koht, klassis I. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1989 Valgamaa 89, absoluutarvestuse I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1989 Tehumardi ralli 89, absoluutarvestuse III koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1990 Snezhinka ralli Venemaal, absoluutarvestuses III koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1990 Edasi karikaralli 90, absoluutarvestuse I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1990 Paide ralli 90, absoluutarvestuse I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1990 Valge Daam 90, absoluutarvestuse II koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1991 Edasi karikaralli 91, absoluutarvestuses I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1991 Jaaniralli 91, absoluutarvestuses I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1991 100 Järve ralli, absoluutarvestuses I koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1991 Harjumaa ralli absoluutarvestuses II koht. Auto VAZ 2108, kaardilugeja Lehar Linno
1992 Vana Toomas ralli II koht, klassis I koht. Auto Lancia Delta HF, kaardilugeja Toomas Valter
1992 Lõuna-Eesti ralli II koht, klassis I koht. Auto Lancia Delta HF, kaardilugeja Toomas Valter
1993 Vene Talv 93, absoluutarvestuses I koht. Auto Lancia Delta HF, kaardilugeja Toomas Valter
1993 Black ralli II koht. Auto Lancia Delta HF, kaardilugeja Priit Kinnunen
1994 Vene talv II koht. Auto Lancia Delta HF, kaardilugeja Priit Kinnunen
Filmi kohta saab rohkem infot: facebook.com/vftsfilm ja www.vftsfilm.ee
Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)
Fotod: Raivo Tiikmaa, Heikki Järlik, erakogu ja Sterotek Film
